Alustuseks, vallandame kõik juhid
“Juhtimine on kõige ebaefektiivsem töö sinu firmas,” nii alustab detsembrikuu Harvard Business Reviews oma artiklit Gary Hamel, vägagi respekteeritud juhtimismõtleja, London Business School´i külalisprofessor. Ja pealkirjastab oma artikli: Alustuseks, vallandame kõik juhid!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
3 sisemist sundi, mis viivad meid tegudeni
Endiselt aktuaalne artikkel selle aasta algusest: Peep Laja on uue aja ettevõtja. Sellest heleruuge sasipea ning casual riietumisstiiliga mehest räägivad kõik, kellel on Eestis vähegi pistmist internetiturunduse või -müügiga. Tal on Facebookis üle 600 sõbra ning Twitteris üle 1500 järgija. Tal on üks Eesti loetuim ja professionaalseim äriblogi internetmarketing.ee, ta müüb e-kursusi, koolitab, turundab internetiprojekte ja muudab Eestis müügifilosoofia paradigmat. Kuid mitte see ei tee teda uue aja
ettevõtjaks.
Peep saab selle aasta jaanipäeval 30-aastaseks ning oma sünnipäeva võib ta tähistada kus tahes maailmanurgas. Sest see on tema elustiil – olla omaenda peremees, reisida, elada seal, kus tahad ja teha seda, mis tõeliselt huvitab ja põnevust pakub.
Oma veebiküljel alustab Peep enda kirjeldust nii: „Lugesin kord ühte vabaduse definitsiooni, mis käis nii: vabadus on see, kui sa saad teha seda mida tahad millal tahad.“ Ja Peebu sõnul on just vabadus see mootor, mis on teda viinud ettevõtjaks, edukaks self-made-man´iks.
Lugesin mitmeski mõttes intrigeerivat Daniel H. Pinki raamatut „Drive“, mida soovitan enda lugemislauale võtta kõigil, kellel vähegi pistmist inimeste motivatsioonitemaatikaga. Kui ühes varasemas postituses vahendasin seda, miks piits ja präänik motivatsioonina reeglina ei tööta, siis nüüd sellest, mis on need 3 olulisemat sisemist motivaatorit, mis meil silmad särama panevad.
a. Vabadus. Keskpäevaks on ainult kolmandik USAs, Virginia osariigis asuvast Meddiuse nimelisest tark- ja riistvara arendusfirma töötajatest tööle tulnud. Ka firma juht ise on napilt tund tagasi kontorisse saabunud, ent ei näi seepärast häiritud olevat. Ettevõttes on juurutatud töökorraldusena ROWE (Results Only Work Environment). Inimestel pole tööl käimise graafikuid, nad tulevad tööle siis, kui tahavad. Nad lihtsalt peavad oma töö ära tegema. Loomulikult on neil oma tähtajad – millal projekt peab valmis olema või mitu müügikõnet peab tegema. Ning loomulikult pakub juht neile kõikvõimalikku abi eesmärkide saavutamiseks. Kuid kuidas, millal ja kus nad tööd teevad, on nende endi otsustada.
Kiirelt leviv ROWE ja seda iseloomustav inimese vabadus ning valik tugineb neljale sambale: mida teha, kuidas teha, millal teha ja kellega teha. Mida enam saab inimene teha asju omal valikul, seda suurem on motivatsioon. Ja seda suurem on ka enesekindlus ning ka vastutus. Ning tulemus ettevõtte jaoks – numbrid mitme ettevõtte näite varal näitavad: tublisti kasvav tulemuslikkus.
Muuseas, samale ideoloogiale ehk inimestele vabaduse andmisele tuginevad mitmed tänased suured tegijad äris, teiste hulgas 3M ja Google. Enamik Google´i ärideedest ja rakendustest (sh nt gmail, Google News, Google Translate jt) valmisid n.ö töötaja enda ajast, ehk 20% tööajast, mis on antud töötajatele võimalusega tegeleda sellega, mis neid huvitab.
Kaks hoiatust ka. Mitte kõik töötajad ettevõtetes, kus on rakendatud vähemal või suuremal määral vabadust ise otsustada, pole muutustega kaasa läinud „hurraa“ hüüdes. Piitsa-prääniku hoiak on inimestesse sedavõrd sisse kasvanud, et selle hoiaku muutmine ei pruugi kõigi puhul õnnestuda. Vähemasti mingi mõistliku aja jooksul. Ent lahkujate osa on olnud siiski marginaalne.
Ja teiseks – vabadus ei tähenda sõltumatust organisatsioonist, üksiku hundina rassimist. Vabadus tähendab valikut, täpsemalt võimalust teha valikute vahel ise otsus. Ja see tähendab organisatsiooni toetust otsusele.
b. Meisterlikkus. Meisterlikkus tähendab soovi saada milleski, mis inimesele korda läheb, üha paremaks. See tähendab pühendumist millelegi, mida inimesele meeldib teha.
Siin on meisterlikkuse kolm elementi. Esiteks. Meisterlikkuse taotlus, tahe saada paremaks, on meeleseisund. See eeldab ka usku, et inimesel on võimalik saada paremaks, on võimalik õppida hea tahtmise korral ära mistahes oskus. See tähendab ka õppivate eesmärkide seadmist, mis kasvatavad meisterlikkust.
Teiseks. Meisterlikkuse taotlus on valus. Mõnikord ka füüsiliselt, ent enamaltjaolt vaimselt. Põhjus on lihtne – inimene tegeleb õppimisega, ehk sellega, mida ta päris hästi ei oska. Ja ta on päris hästi teadlik sellest, et ta ei oska (veel) ning kellele meist meeldib olla mitteoskaja. Ent meisterlikkuseni viib just selle ebameeldiva osa, mida veel ei oska, harjutamine.
Ja kolmandaks. Meisterlikkus on ilus unistus, kuhu kunagi ei jõuta, ent mille poole liigutakse. Ka maailma parimad oma ala spetsialistid – olgu arstid, sportlased, juhid – õpivad ja seavad eesmärke, et liikuda meisterlikkuse poole. Sinna kunagi kohale jõudmata.
c. Tähendus. Me tahame teha asju, mis on meist suuremad. Me tahame teha asju, millel on tähendus. Ja suurem tähendus, kui lihtsalt tüki ühest kohast teise viimine või mingi toote maha müümine. Sellest on ka mitmed ettevõtted aru saanud, sidudes oma missiooni-visiooni pigem olulisema tähenduse kui pragmaatilise teenuse-toote pakkumisega. Ja sama kehtib iga töötaja ja tema rolli puhul – ka tolmuimeja müüja ei müü tolmuimejat, vaid inimeste elukvaliteedi tõusu.
Ning mitmed ettevõtted on annavad näiteks iga oma toote müügist x% heategevuseks. Müügitrikk klientide ostuotsuse mõjutamiseks? Võib-olla. Ent kindlasti on ka toote müüjal mõnusam tunne, kui igal tema liigutuse tagajärjel saab keegi enda elu paremaks teha.
Uue aja ettevõtja Peep Laja kirjutab oma blogis: „Ma olen vaba juba pikemat aega. Ma pole ammu tööl käinud, ja enam mitte kunagi ei lähe ka. Tegelen iga päev vaid asjadega, mis mind tõeliselt huvitavad. Ma ise otsustan, mida ma oma päevaga teen. Kuna mulle meeldib uusi kultuure avastada, siis viimase 3 aasta jooksul olen elanud kolmel erineval kontinendil ja reisinud ringi. Minu sissetulekud pole sõltuvad geograafilisest asukohast. Kogu minu sissetulek tuleb internetist.
See pole muidugi juhus. Ma olen oma elu ise nii korraldanud. Ja igaüks, kes tahab, võib nii elada ja teha vaid seda, mida ta ise tahab. Ja see ongi minu missioon – aidata inimestel elada elu oma tingimustel.“
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
“Meil loeb tulemus, mitte tagumiktunnid”
Aitäh Leenile kommentaari eest! See ajendas kirjutama. Niisiis… See, mida Leeni kirjeldab, tuleb tuttav ette – “meil loeb tulemus, mitte tagumiktunnid.” Ja siis hakatakse ikka, kas varjatumalt või avalikumalt jälgima tagumiktunde. Sellest ajendatud järgnevad mõtted võivad, ent ei pruugi kuidagi olla konkreetse asjaga seotud. Aga siiski…
Esimene mõte – küsimus võib olla selles, et sõnades öeldakse küll, et tulemus loeb, ent see, milline see tulemus võiks olla, on jäänud mõlema poole arvata. Seega, kui tagumiktunde ei loeta, peaks olema selge, milline on see tulemus, mida mõlemad pooled ootavad ja milles on ka kokku lepitud.
Teine mõte – ehkki sõnades liberaalse tööpoliitika eestkõnelejad, kipuvad inimesed, eriti juhid, sisimas siiski vajama kontrolli, mingeid hoobasid. Kuna nemad ka tunnetavad vastutust (mitte et töötaja ei tunnetaks), siis nad tahavad enda kätte ka kontrolli. Nõuab kõvasti enesekindlust ja julgest lasta lahti soovist inimese tegevust kontrollida.
Ja kolmas mõte – üha enam firmasid maailmas kasutab töötajate motivatsiooni osana, n.ö autonoomset töökorraldust ehk vabadust valida töö tegemiseks oma aeg, oma koht. Ja antakse ka aeg tegeleda tööl… millega tahad. Nt google´s antakse töötajatele tööajast 20% vaba voli tegeleda, millega tahad. Ja sealt on tulnud umbes pooled Google uutest toodetest. On ka päris teadluslikult tõestatud, et vabadus ja autonoomia on inimeste jaoks üks tugevamaid motivaatoreid, mis toob organisatsioonile tagasi värskete ideede ja uute lahenduste näol.
Asjal on ka muidugi võimalik pahupool, ehk kui töötaja motivatsioon tervikuna pole tegelikult tasemel, siis ei aita vaba töögraafik (ega ka muud tehnilised meetmed). Ning kui tegemist on lihtsamat sorti standardiseeritud tööga, siis on kasulikum ka ehk see töötaja tagumiktundide peal hoida.
Mida sina arvad, milline töövorm sulle paremini sobiks?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.

