4 asja, millest koosneb sinu MOJO
Kas sinu järgmise tegevus toob sulle lühiajalist rahuldust, ehk õnnetunnet? Või on ta sulle pikaajaliselt kasulik, ehk tegevusel on tähendus? Kui „jah“, siis oled tõenäoliselt leidmas oma Mojo-t (vt tähendust allpoolt). Kui „ei“, siis … mis on see põhjus, miks sa seda teed?
Juhtide coach Marshall Goldsmithi on raamatus „Mojo“ defineerinud seda järgmiselt (minu vabatõlkes): „See on sügavalt positiivne tunne selle tegevuse suhtes, mida me praegusel hetkel teeme ning mis saab alguse meie sees ning paistab välja ka teistele.“
Ja raamat räägib sellest, kuidas seda leida, seda hoida ja tagasi saada, kui see ära kaob. Soovitan seda raamatut eelkõige juhtidele (sest enamik näiteid on pärit juhtidelt ja on päris lihtsalt Eesti konteksti kantavad), kuid samas on see hea raamat kõigile, kes tunnevad sees rahutust ja tahavad oma Mojo-t üles leida.
Goldsmith räägib raamatus läbi mitmete näidete ja töövahendite ja mudelite peamiselt neljast olulisimast asjast, mis sulle sinu Mojo loovad. Niisiis…
Identiteet. Ehk kellena sa ennast näed? Esmapilgul justkui lihtne küsimus, ent tegelikult nõuab sellele vastamine ehk veidi kaalutlemist. Sest kiputakse ennast nägema sellisena, nagu teised inimesed meist minevikusündmuste põhjal arvavad. Või sellisena, nagu teised inimesed tahavad, et me tulevikus oleks. Või siis hoopis sellisena, nagu me ise ennast minevikusündmuste põhjal teame. Ja samas on võtmekoht hoopis see, kuidas sa ennast tulevikus näed – see on sinu n.ö loodud identiteet. Goldsmith väidab, et edukad inimesed on need, kes suudavad näha ja muuta enda loodud identiteeti.
Saavutus. Ehk mida sa viimati korda oled saatnud? Ja vähemasti sama oluline küsimus – kuidas sa seda mõõdad, milline on sinu mõõdupuu. Siin ka on vastuolusid saavutuste hindamisel. Kui automüüja müüb 10 autot kuus, siis või see täna olla ju supertulemus, ent tema enda jaoks see kuigivõrd tähendust ei oma. Sest tegelikult on ta rahul hoopis sellega, et sai kätte ja tegi ära ühe eriti keerulise diili. Seega, mis on see, millega sinu oma saavutusi-edukust hindad? Muuseas, hea on meeles ka pidada, et me kõik kipume oma panust edusse üle hindama ja panust ebaedusse alahindama…
Maine. Mis sa arvad, mida inimesed sinust arvavad? Sinu Mojo elab, kui sinu enda pilt enesest ja teiste pilt sinust on võimalikult lähedane. Sest Mojo peab välja paistma. Vt ka eelmine postitus Kas ma olen usaldusväärne või isepäine?
Leppimine. Mida sa saad muuta ja mida sa ei saa muuta? Tarkus nende vahel vahe tegemisel on üks väärtuslik oskus, nagu on sellele viidanud juba terve plejaad mõtlejaid ja usutegelasi. Ent oskus ja võime mõnede asjadega leppida ja edasi minna on vältimatu eeldus Mojo tekkimisele. Me ei tee asju, mis looksid õnnetunnet ja/või millel oleks tähendust siis, kui tegeleme minevikus sobramisega. Kes tegi, miks tegi, mis juhtus ja miks juhtus jne – neid küsimusi armastatakse kutsuda „analüüsiks, et teinekord vigu vältida“, ent sageli kasvavad nad üle minevikus tuhnimiseks, mis takistavad meil edasi minemast.
Leppimisega on seotud ka üks, meile kõigile ehk mõningal määral tuttav valik: kas olla „tark“ või „tulemuslik“? Kas meie järgmine nõuanne, vahele torge, oma nalja või kogemuse lisamine jne ikka aitab kaasa? Või äkki see hoopis segab parima tulemuseni jõudmist. Raske valik. Kes meist ei tahaks „tark“ olla ja sellisena teistele ka välja paista …
Niisiis, kes sa oled, mida tegid, mida teised sinust arvavad ja mida sa muuta saad? Kui tead neile küsimustele vastust, teada ka seda, mis on sinu Mojo.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
3 sisemist sundi, mis viivad meid tegudeni
Endiselt aktuaalne artikkel selle aasta algusest: Peep Laja on uue aja ettevõtja. Sellest heleruuge sasipea ning casual riietumisstiiliga mehest räägivad kõik, kellel on Eestis vähegi pistmist internetiturunduse või -müügiga. Tal on Facebookis üle 600 sõbra ning Twitteris üle 1500 järgija. Tal on üks Eesti loetuim ja professionaalseim äriblogi internetmarketing.ee, ta müüb e-kursusi, koolitab, turundab internetiprojekte ja muudab Eestis müügifilosoofia paradigmat. Kuid mitte see ei tee teda uue aja
ettevõtjaks.
Peep saab selle aasta jaanipäeval 30-aastaseks ning oma sünnipäeva võib ta tähistada kus tahes maailmanurgas. Sest see on tema elustiil – olla omaenda peremees, reisida, elada seal, kus tahad ja teha seda, mis tõeliselt huvitab ja põnevust pakub.
Oma veebiküljel alustab Peep enda kirjeldust nii: „Lugesin kord ühte vabaduse definitsiooni, mis käis nii: vabadus on see, kui sa saad teha seda mida tahad millal tahad.“ Ja Peebu sõnul on just vabadus see mootor, mis on teda viinud ettevõtjaks, edukaks self-made-man´iks.
Lugesin mitmeski mõttes intrigeerivat Daniel H. Pinki raamatut „Drive“, mida soovitan enda lugemislauale võtta kõigil, kellel vähegi pistmist inimeste motivatsioonitemaatikaga. Kui ühes varasemas postituses vahendasin seda, miks piits ja präänik motivatsioonina reeglina ei tööta, siis nüüd sellest, mis on need 3 olulisemat sisemist motivaatorit, mis meil silmad särama panevad.
a. Vabadus. Keskpäevaks on ainult kolmandik USAs, Virginia osariigis asuvast Meddiuse nimelisest tark- ja riistvara arendusfirma töötajatest tööle tulnud. Ka firma juht ise on napilt tund tagasi kontorisse saabunud, ent ei näi seepärast häiritud olevat. Ettevõttes on juurutatud töökorraldusena ROWE (Results Only Work Environment). Inimestel pole tööl käimise graafikuid, nad tulevad tööle siis, kui tahavad. Nad lihtsalt peavad oma töö ära tegema. Loomulikult on neil oma tähtajad – millal projekt peab valmis olema või mitu müügikõnet peab tegema. Ning loomulikult pakub juht neile kõikvõimalikku abi eesmärkide saavutamiseks. Kuid kuidas, millal ja kus nad tööd teevad, on nende endi otsustada.
Kiirelt leviv ROWE ja seda iseloomustav inimese vabadus ning valik tugineb neljale sambale: mida teha, kuidas teha, millal teha ja kellega teha. Mida enam saab inimene teha asju omal valikul, seda suurem on motivatsioon. Ja seda suurem on ka enesekindlus ning ka vastutus. Ning tulemus ettevõtte jaoks – numbrid mitme ettevõtte näite varal näitavad: tublisti kasvav tulemuslikkus.
Muuseas, samale ideoloogiale ehk inimestele vabaduse andmisele tuginevad mitmed tänased suured tegijad äris, teiste hulgas 3M ja Google. Enamik Google´i ärideedest ja rakendustest (sh nt gmail, Google News, Google Translate jt) valmisid n.ö töötaja enda ajast, ehk 20% tööajast, mis on antud töötajatele võimalusega tegeleda sellega, mis neid huvitab.
Kaks hoiatust ka. Mitte kõik töötajad ettevõtetes, kus on rakendatud vähemal või suuremal määral vabadust ise otsustada, pole muutustega kaasa läinud „hurraa“ hüüdes. Piitsa-prääniku hoiak on inimestesse sedavõrd sisse kasvanud, et selle hoiaku muutmine ei pruugi kõigi puhul õnnestuda. Vähemasti mingi mõistliku aja jooksul. Ent lahkujate osa on olnud siiski marginaalne.
Ja teiseks – vabadus ei tähenda sõltumatust organisatsioonist, üksiku hundina rassimist. Vabadus tähendab valikut, täpsemalt võimalust teha valikute vahel ise otsus. Ja see tähendab organisatsiooni toetust otsusele.
b. Meisterlikkus. Meisterlikkus tähendab soovi saada milleski, mis inimesele korda läheb, üha paremaks. See tähendab pühendumist millelegi, mida inimesele meeldib teha.
Siin on meisterlikkuse kolm elementi. Esiteks. Meisterlikkuse taotlus, tahe saada paremaks, on meeleseisund. See eeldab ka usku, et inimesel on võimalik saada paremaks, on võimalik õppida hea tahtmise korral ära mistahes oskus. See tähendab ka õppivate eesmärkide seadmist, mis kasvatavad meisterlikkust.
Teiseks. Meisterlikkuse taotlus on valus. Mõnikord ka füüsiliselt, ent enamaltjaolt vaimselt. Põhjus on lihtne – inimene tegeleb õppimisega, ehk sellega, mida ta päris hästi ei oska. Ja ta on päris hästi teadlik sellest, et ta ei oska (veel) ning kellele meist meeldib olla mitteoskaja. Ent meisterlikkuseni viib just selle ebameeldiva osa, mida veel ei oska, harjutamine.
Ja kolmandaks. Meisterlikkus on ilus unistus, kuhu kunagi ei jõuta, ent mille poole liigutakse. Ka maailma parimad oma ala spetsialistid – olgu arstid, sportlased, juhid – õpivad ja seavad eesmärke, et liikuda meisterlikkuse poole. Sinna kunagi kohale jõudmata.
c. Tähendus. Me tahame teha asju, mis on meist suuremad. Me tahame teha asju, millel on tähendus. Ja suurem tähendus, kui lihtsalt tüki ühest kohast teise viimine või mingi toote maha müümine. Sellest on ka mitmed ettevõtted aru saanud, sidudes oma missiooni-visiooni pigem olulisema tähenduse kui pragmaatilise teenuse-toote pakkumisega. Ja sama kehtib iga töötaja ja tema rolli puhul – ka tolmuimeja müüja ei müü tolmuimejat, vaid inimeste elukvaliteedi tõusu.
Ning mitmed ettevõtted on annavad näiteks iga oma toote müügist x% heategevuseks. Müügitrikk klientide ostuotsuse mõjutamiseks? Võib-olla. Ent kindlasti on ka toote müüjal mõnusam tunne, kui igal tema liigutuse tagajärjel saab keegi enda elu paremaks teha.
Uue aja ettevõtja Peep Laja kirjutab oma blogis: „Ma olen vaba juba pikemat aega. Ma pole ammu tööl käinud, ja enam mitte kunagi ei lähe ka. Tegelen iga päev vaid asjadega, mis mind tõeliselt huvitavad. Ma ise otsustan, mida ma oma päevaga teen. Kuna mulle meeldib uusi kultuure avastada, siis viimase 3 aasta jooksul olen elanud kolmel erineval kontinendil ja reisinud ringi. Minu sissetulekud pole sõltuvad geograafilisest asukohast. Kogu minu sissetulek tuleb internetist.
See pole muidugi juhus. Ma olen oma elu ise nii korraldanud. Ja igaüks, kes tahab, võib nii elada ja teha vaid seda, mida ta ise tahab. Ja see ongi minu missioon – aidata inimestel elada elu oma tingimustel.“
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Mida teevad soomlased meist paremini?
Käisime naisega nädalavahetusel Helsingis. Täitsa niisama, ilma suurema põhjuseta. Ikka kohvikud ja poed, sõnaga – veidi kodusele rutiinile ja Tallinnale vaheldust otsimas. Ja ega seal midagi erilist polnudki. Välja arvatud üks asi, mis jäi silma kohe, kui laeva pealt linnaliini bussi astusime. Inimesed, kelle töö osa on sinu kui kliendi heaolu eest hoolitsemine – alates piletikontrolörist kuni poemüüjate ja ettekandjateni – teevad oma tööd sellise väärikuse, rõõmu ja rahuloluga, mida Eestis sageli ei kohta.
Ma ei usu kahjuks üsna üldlevinud väitesse, et eestlased lihtsalt pole head teenindajad. Me ei ole inimestena soomlastest sedavõrd erinevad ning muuseas, üks Soomes hea elamuse sisse jätnud bussijuhtidest oli eestlane. Pigem võib põhjus olla milleski muus – keskkonnas, kus me elame, meie ajaloos, mis on kaasa toonud veidi viltused väärtused, vajaduse ennast tõestada läbi asjade ja teistest paremana näitamise, põhjus võib olla tundes, et teiste inimeste teenindamine justkui positsioneerib meid alamasse kasti vms.
Üks kaalukas põhjus võib aga peituda asjaolus, et konkreetselt tööl puudub inimese jaoks tähendus. Kuidas see väljendub? Kui inimene ütleb: “Mina ei tea, see pole minu asi”, “Ma olen vaid väike mutrike”, “Küsige ülemuse käest, tema teab”. Kui inimene näeb tööd tehes välja, nagu oleks talle Hispaania saapad (keskaegne piinamisvahend) jalga pandud, andes igal hetkel mõista, et ega see töö pole ikka tema vääriline – teen ära vaid hädavajaliku ja lasen siit jalga. See on aga ka koht, kus palju saab ära teha juht. Muidugi juhul, kui ta on oma tööle tähenduse leidnud. Ent kuidas siis, kuidas aidata inimestel leida oma tööle tähendust? Kolm märksõna:
Austus. Kuidas seda inimese suhtes väljendada? Esiteks – kuulata, mida inimene räägib. Siinkohal pean mõningaid sõnu tagasi võtma, me siiski oleme veidi soomlastest erinevad. Soomlastel, nagu ka jaapanlastel on rahvuslik-kultuuriline eripära mitte rääkida pause täis. Nad kuulavad – see on austus teise inimese ja tema jutu suhtes. Eestlaste närv pauside koha peal on nõrgem – me kipume hoogsalt ise sekkuma vestluskaaslase juttu. Ent enamikel juhtudel see vaid segab rääkijat. Vaid olemine ja kuulamine on elementaarseim austuse märk. Kui me oleme sellest teadlikud, siis saame seda ka kontrollida, kasutada. Ja teiseks. Loomulikult on hea ka austust verbaalselt väljendada – “Ma hindan kõrgelt sinu oskust …”. Kui sagedasti me seda teeme?
Partnerlus. Juht ei ole inimesena parem ega halvem inimene seepärast, et ta on juht. Samamoodi pole parem ega halvem inimene koristaja. Need on lihtsalt erinevad ametid, eri tüüpi tööd, kes ühes ettevõttes töötades ajavad lõppkokkuvõttes sama asja. Juhi tööl on kaks eesmärki, mis on omavahel tihedalt seotud: et asjad saaks tehtud ja et inimesed areneksid. Selline teadlik hoiak – meil on erinevad tööd ja me aitame üksteisel oma tööd paremini teha – on täna Eesti ettevõtetes veel liialt vähe levinud, tundub mulle.
Tähenduse loomine. Tööle tähenduse loomise on minu jaoks kõige paremini kokku võtnud ettevõtja, riskikapitalist ja konsultant Guy Kawasaki oma raamatus The Art of The Start. Töö tähendus ei ole küsimus rahast, võimust või prestiizhist. Pigem on see küsimus oma jalajälje jätmisest millessegi, mis mõjutab inimesi ja läheb inimestele korda. Näiteks: õigluse eest ja ülekohtu vastu (väga tuttav tähendus muuhulgas ajakirjanikele), parandada inimeste elukvaliteeti (seotud vast enamike tööde-ametitega) jne. Et sageli on need konkreetse tähenduse jaoks liiga suured ja üldsõnalised, siis on hea mõte proovida tähendust tuua konkreetse organisatsiooni konteksti. Teetöölised aitavad inimestel mugavamalt ühest kohast teise jõuda, raamatupidajad inimeste töökohti hoida (hoiavad n.ö baasi ehk rahaasjad korras), müügiinimesed aga aitavad inimestel leida seda, mida neil on vaja oma elukvaliteedi tõstmiseks.
Inimesed tahavad teistele inimestele head teha. Kui nad saavad seda teha teadlikult, siis ongi nende jaoks tööl tähendus olemas.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
