„Ma teadsin, ma poleks pidanud seda tegema!”
Koos oli grupp inimesi, nii kümmekond. Üks inimene juhatati ruumist ja teiste inimeste kuulmiskaugusest välja. Kohalejäänud leppisid kokku ühes kindlas kehapoosis, mida inimene ruumi tagasi tulles peaks võtma.
Kokkulepe saavutatud (poos meenutas balletti Luikede Järv – püsti seistes üks jalg kõverdatult teise vastas), tuli inimene sisse. Ja grupis olnud inimesed hakkasid kõik mõtlema poosi peale, sõnatult. Nende vastas seisev inimene pidi aga aimama ära, millise poosi ta peaks nüüd võtma. Ning … pärast mõningast kõhklust ta võttiski grupis kokku lepitud poosi!
See tõestisündinud lugu on pärit ühelt koolituselt ja selle rääkis mulle koolitusel osalenud hea tuttav. Ühest küljest on see nagu kinnitus inimeste vahelisest energia-mõtete liikumisest. Ja teisalt on see tõestus intuitsiooni olemasolust ja selle võimekusest. Ehkki meile meeldib mõelda endist kui ratsionaalsetest ja loogikale tuginevatest inimestest, mängib intuitsioon meie elus suuremat rolli, kui oskaks arvata. Ja kui me oleksime intuitsiooni olemasolust teadlikumad ja oskaks seda enam kasutada, siis, olen veendunud, oleksime ka edukamad.
Oled sa mõnikord pärast mingit tegu mõelnud: „Ma teadsin, ma poleks pidanud seda tegema!”? Või siis: „Mul oli juba algusest peale tunne, et see ei lähe mul korda”. Või siis: „Miski minu sees ütles mulle kohe, et see on vale valik”. Sellistel hetkedel on intuitsioon sulle andnud märku, ent, erinevatel põhjustel, sa oled teda eiranud. Ja teistpidi – oled sa teinud elus valikuid selle pärast, et nad lihtsalt tunduvad õiged? Ja enamasti on nad õiged ka hiljem tagasi vaadates. Intuitsioon töötab.
Mis siis õieti on intuitsioon? See on nn kõhutunne. Tunne, et see on õige valik, seda isegi siis, kui loogilised argumendid seda ei toeta. Me näeme lahendusi, teadvustamata, kuidas me nendeni jõudsime, me näeme seoseid eri valdkondade vahel, me tunneme, millest on probleemi tuum jne. Selle kõhutunde järgi ja tema abil teeme tegelikult oma elus suurema osa valikutest – alates elukaaslasest, töökoha vahetuste ja uute äriideede rakendusteni.
Intuitsiooni rolli on sageli kummalisel kombel alahinnatud. Küllap põhjusel, et seda on teiste jaoks keeruline seletada. Või kuidas ja milliste veenvate argumentidega saaks inimene selgitada asjaolu, et talle lihtsalt meeldib rohkem üks või teine asi või et mingi tegevus tundub talle antud olukorras „õigem”. Jah, sageli on meil olemas ka ratsionaalsed argumendid. Ent vähemasti sama sageli on meid ümbritsevad probleemid ja väljakutsed sedavõrd keerukad, et lahendust neile pole võimalik, vähemasti mõistliku aja jooksul, välja „kalkuleerida”.
Kas intuitsioon töötab ka seal, kus on mängus suured rahad, kus märksõnadeks on mõõdetav efektiivsus ja kaalutav tulemuslikkus? Ehk teisisõnu – ärimaailmas? Ehkki firmajuhid ei armasta seda väga otse öelda, on intuitsioon heade juhtide tööriistakastis üks enimkasutatavaid töövahendeid.
Toon näite. Valdo Kalm, Telekomi ja EMT juht räägib raamatus „Tagasi Mängu. Võitma” sellest, kuidas ta leiab uusi juhte:” „Need inimesed sa tunned ise ära kohtumisel esimese viie minuti jooksul,” räägib Valdo. Ta peab juhivõimete hindamisel silmas nelja omadust – empaatiavõimet ehk võimet näha asju teise inimese silmadega, teiseks, usaldusväärsust ehk lihtsamalt, kas inimest saab usaldada. Kolmandaks, erialaseid oskusi (Valdo: „Mina üldjuhtimise oskustesse ei usu.”) ning neljandaks pühendumust oma valdkonnale ehk juht peaks olema oma valdkonna fänn.” Ehk kokkuvõtvalt – neljast kriteeriumist kolm tuginevad tegelikult Valdo enda kõhutundele (empaatiat, pühendumust, usaldusväärsust on vestluse käigus keeruline kuidagi ratsionaalselt mõõta).
Üks maailma tuntumaid juhtimiseksperte, Harvardi ülikooli professor Henry Mintzberg on öelnud: „Organisatsioonide efektiivsus ei tugine kitsarinnalisel kontseptsioonil nimega „ratsionaalsus”, see tugineb segul kaine-mõistuse loogikast ja jõulisest intuitsioonist.” Ja paradoksaalsel kombel on intuitsiooni kasutamine ise loogiline! Aega on vähe, info otsuste langetamiseks puudulik ning uute, senikogemata (äri)lahenduste osas pole kellelgi „õigeid” vastuseid. Intuitsiooni kasutamine (koos loogikaga) on ainuke võimalus ajaga kaasas käia.
Ent kuidas siis arendada endas teadlikkust intuitsioonist ja kuidas seda siis rakendada? Alustada võib näiteks … vaikusega. Proovida iga päev 3-4 minutit võtta endale aega, minna kohta, kus müra, teised inimesed sind ei saa segada. Ja olla vait. Ning jälgida ennast otsekui kõrvalt – millised mõtted ja tunded tekivad. Ning mida ütleb sulle ühe või teise asja kohta kõhutunne. Lihtne? Mulle tundub, et kummalisel kombel võib paigal ja vaikuses iseendaga olemine inimeste jaoks olla üks keerulisemaid väljakutseid.
Millised on sinu kogemused intuitsiooniga, valikutega, mida oled teinud nn kõhutunde järgi?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Miks pagana pärast sa jood kallimat kohvi?
Oled janune, väsinud ja tüdinud. Kõik, mida sa vajad on tass head kohvi. Näed kahel pool teed kahte kohvikut. Üks neist müüb ise röstitud ubadest, käsitsi jahvatud kohvipulbrist valmistatud kohvi ja teine n.ö tavalist, siiski täitsa korralikku kohvi. Hinnavahe on 15 krooni, muidugi teise kohvi kasuks (st ta on odavam). Kuidas sa saaksid teada, kas esimene kohv on ikka 15 krooni võrra parem?
Kui sa oleksid ratsionaalne (nagu paljud meist väidavad end olevat), siis peaks tegema kalkulatsiooni ja arvutuse, mida kõike 15 krooni eest saaks, nii praegu kui tulevikus. Ning ostma kallimat kohvi ainult siis, kui hinnavahe on väärtuslikum kui see, mida sa selle eest osta saaksid. Tjah, nii veedaksid sa tõenäoliselt tunde… Ja mida sa tegelikult teed? Kui otsuse tegemine on liiga ajamahukas ja keeruline?
Lihtsustad. Enamikel juhtudel tähendab see seda, et käitud nii, nagu sa oled samas olukorras varemgi käitunud. Kui oled varem sagedamini ostnud kallimat kohvi, siis teed seda ka nüüd… Miks? Sest kuna sa oled seda varem ka teinud, tundub see sulle mõistlikum, ratsionaalsem.
Nii kirjeldab raha ja harjumuste suhet oma blogis Dan Ariely (hea raamatu Predictably Irrational autor). Ehkki harjumustele tuginemine tundub ratsionaalne ja mõistlik – oleme seda teinud ju aastaid – on tegu ikkagi emotsionaalse, irratsionaalse otsusega. Nagu Ariely viitab, sisaldab see tõdemus kahte riski: keskpärased otsused kipuvad korduma. Ja teiseks, see toob kaasa võimetuse olla paindlik, võimetuse muuta olukorra muutudes strateegiat.
Igapäevaselt inimeste ja meeskondadega tööd tehes ning raamatu Tagasi Mängu tarvis materjali kogudes on minu jaoks üha enam klaarunud aga veel üks tõsiasi – emotsionaalsed argumendid ehk antud juhul harjumused kaaluvad paljudel juhtudel üles ratsionaalsed argumendid. Ja seda ka raha, investeeringuid, kulutusi sisaldavate otsuste puhul. Muuseas, reeglina ei soovita seda meelsasti tunnistada, sest hea on mõelda, et „me teeme otsuseid lähtudes tõsistest analüüsidest”.
Kus siis see salakaval irratsionaalsus meie otsustes end peidab? Inimese tasandil. Spordiklubi leping, ajalehtede tellimused, ühe kindla kaupluse pidev külastamine, kõikvõimalikud hinnapaketid, alates elektrist kuni pangateenusteni. Sõnaga –silmaklappide risk on pea kõikjal, kus oleme ennast kas lepinguga või ka emotsionaalselt sidunud mõne teenuse- või toote pakkujaga. Siinkohal meenub mulle üks hiljutine isiklik silmakappide avanemine – majakindlustuse pakkuja saatis mulle arve, et meil on hea koostöö ja jätkame, uut lepingut pole vaja, hind on selline, saadame arve. Olin juba maksmas (nagu mitmel varasemal korral), kui tekkis ei tea kust mõte, et kui kontrolliks õige teiste pakkujate käest, kas pakutav hind on ikka tänase turuolukorraga kooskõlas. Tulemus – aasta makse vähenes pea 10% võrra.
Ettevõtte tasemel. Kes pakub sideteenust? On ta odavaim? Või konkreetse ettevõtte tööks kõige sobilikum? Aga transporditeenus – kas aastaid teenust pakkunud tegija on hetkel parim partner? Või siis bürootarvete tarnija – on ta partner seetõttu, et ta on seda juba aastaid olnud või on tema teenused-tooted ka sisuliselt parimad? Ja nii edasi, kuni töötajate vaheliste suheteni. Seesama irratsionaalsus ehk harjumuste ratsionaalseks põhjendamine on ka peamine põhjus, miks paljudel ettevõtetel oli ja on sedavõrd raske kulusid koomale tõmmata või teha muudatusi struktuuris.
Kindlasti pole need ja teised sarnased küsimused üleskutse hakata valima odavaimaid teenuseid-tooteid, vaid pigem üleskutse vaadata oma kulutusi ja mõelda, mis on see põhjus, miks ühte või teist partnerit kasutatakse. Kui pärispõhjus on sõbrasuhted, siis on ka seda hea teada – see ei tähenda, et selle suhte peaks tingimata lõpetama. See tähendab lihtsalt ühte riski, millest on hea teadlik olla. Ja veel, kindlasti pole see ka üleskutse hakata inimestevahelisi suhted rahas, n.ö ratsionaalselt, mõõtma. Pigem on see üleskutse inimese meeskonda, organisatsiooni antava tegeliku panuse ja potentsiaali peale mõtlemiseks.
Rahvasuus öeldakse, et harjumusi on kõige raskem muuta. Ehkki mõningate mööndustega (sest mõningaid asju, nt uskumusi, identiteeti jne on veel raskem muuta), kipub see tõsi olema. Ja tõsi just seepärast, et oleme harjumustest lähtuvaid otsuseid tehes suutnud need endale mingil hetkel justkui ratsionaalseks põhjendada. Ehkki tegelikult võivad nad mõistlikkusest ja ratsionaalsusest olla sama kaugel kui igatsusega uluv koer kuust.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
