6 head ideed, mida kinkida juhile
Veel pole hilja. Õigemini – just nüüd ongi õige aeg. Teha kingitus oma juhile. Miks just juhile? Sest tema on see, kellest, lisaks sinule endale, sõltus ja sõltub sinu tööelu kõige enam. Kui arvestada, et tööl veedame me tervelt kolmandiku oma eluajast, kas poleks siis hea mõte meeles pidada inimest, kelle käes on nähtamatu võlusau, mis võib muuta ja muudab sinu tööelu.
„Aga minu juht küll ei vääri kingitust, ta ei ole minu heaks midagi teinud!“ mõtleb ehk mõni. Kingi tegemiseks on ju põhjust tegelikult nii siis, kui juht on teinud midagi head, kui ka siis, kui ta pole ehk olnud nii hea.
Esimesel juhul on põhjus lihtne ja inimlik tänu. Ja teisel juhul kink usu ja lootusega, et see muudab juhti. Et see on päästik, mis vallandab juhis muutuseprotsessi, millest on lõppkokkuvõttes kasu kõigile. Ja lõpeks – kahju ei saa üks kingitus igal juhul teha!
Niisiis, kuus ideed, mida kinkida juhile:
- Kohvi-teetass kirjaga: „Kuidas ma saan sind aidata?“. See on pidev ja püsiv meeldetuletus juhile kõige olulisemast küsimusest, mida ta oma inimestelt võiks küsida.
- Stressipall. Mudides seda saaks juht lugeda rahulikult kümneni, enne kui hakkaks ütlema oma arvamust mõne idee, projekti või probleemi kohta. Ja võib-olla leiab ta lugedes, et see, mida ta öelda kavatses, ei aita lahendusele kaasa. Mõnikord on targem vait olla.
- Raamat. Esimesena soovitan enda raamatut „Tagasi mängu. Võitma.“. Kui juhid võtavad omaks seal kirjeldatud hoiaku ning kasutavad konkreetseid juhtimisvõtteid, siis garanteerin – sinu elu muutub põnevamaks, täielikumaks ja töö mõttes tulemuslikumaks. Kuid häid raamatuid on veel palju, näiteks soovitan mõni aasta tagasi ilmunud, ent alles sel aasta minu lugemislauale jõudnud „Täiusliku pühendumuse jõud“, mis on alla 100 kroonise hinnaga veel Rahva Raamatu poodides saadaval. Väga-väga hea raamat.
- Sooduskaart kohvikusse-restorani. Koos tingimusega, et juht külastab seda ka koos sinuga ja te räägite seal vähemalt kolmest asjast: sinust ja temast ja tööst. See kingitus on sisuliselt üleskutse andma-saama tagasisidet, mille järele januned sina ja januneb tegelikult ka juht. Tagasiside saamine-andmine on sageli mattunud kontoris igapäevaste operatiivsete tegevuste alla. Muidugi, kinkides oma kohviku-restorani sooduskaardi tagad ju selle, et vestlused toimuvad sinu lemmikkohas J
- Logiraamat. See paadiomanikele mõeldud raamat sobib suurepäraselt päeviku pidamiseks. Kui soovida, et juht õpiks korralikult seadma eesmärke ning neid aitama ka teistel teha, siis ta peab seda ju harjutama. Ja päevik on koht, kus inimesed teevad seda kõige lihtsamal ja inimlikumal moel – mida ma tahan ja kuidas seda saada? Kui juht teab ise, mis on eesmärk ja kuidas seda seada, siis saab ta sind aidata sinu enda eesmärkide seadmisel-täitmisel.
- Ja viimane idee – kingi üks või mitu eelpool olevat asja iseendale. Sest mistahes kingi valid, on selge, et sinu töö muutub tulemuslikumaks ning see on omakorda hea kink nii sulle kui sinu juhile.
Mida sina juhile kingid?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
5 põhjust, miks raamat „Tagasi Mängu. Võitma“ võib olla hea jõulukingitus
Siin on 5 põhjust, miks raamat „Tagasi Mängu. Võitma“ võib olla hea jõulukingitus Sinu ettevõtte juhtidele:
- Ettevõte teeb oma juhtidele kingituse, millest saavad kasu nii juht kui ettevõte.
- Raamat Tagasi Mängu kingitusena peegeldab hoiakut – ettevõte hoolib oma juhtidest ja soovib, et nad oleks oma inimestele hoolivad juhid.
- Ettevõte säästab aega ja raha ning teenib tulu – Tagasi Mängu hoiakute ja sisu rakendamine viib pikaajaliselt ja püsivalt inimeste motivatsiooni kasvuni, mis tähendab vähem probleeme inimestevahelistes suhetes ning ka füüsilises tervises. Mis omakorda mõjutab positiivselt ettevõte tulude poolt.
- Ettevõte on innovatiivseimate ettevõtete seas – arendav juhtimine, coaching, on maailmas kõige kiiremini kasvav inimeste arendamise meetod, mis on ka üheks märksõnaks juba järgmisel aastal Eestis.
- See on lihtsalt hea raamat, ütlevad need, kes lugenud: „See tundub olevat üks ilus raamat inimeste juhtimisest ja arendamisest – häid selliseid pole eesti keeles väga ilmunud,“ ütleb Riina Varts, Eesti Energia personalijuht.
Kirjuta mulle raimo@mindsweeper.ee, teata soovitav kogus ning toimetan raamatud otse Sinu kontorisse või soovitavale aadressile.
Lisaks raamatutele pakun soovi korral võimaluse tellida 1,5 tunnine tasuta esitlus teemal, mis on coaching ja kuidas see käib.
NB! Annan raamatule ka raha-tagasi-garantii: kui vähemalt 50% raamatut lugenud juhtidest kinnitab, et „Tagasi Mängu. Võitma“ kasutegur oli nullilähedane, maksan kogu raha tagasi.
Sooduspakkumus kehtib vähemalt viie raamatu korraga ostmise puhul ja raamatu hind on 216 krooni/tk + km ehk Sinu võit ligi 50 krooni raamatu pealt kaupluse hinnaga võrreldes.
PS Luban, et toimetan raamatud Sinu kätte kahe päeva jooksul pärast e-maili saatmist ja koguse teatamist.
parimat ikka,
Raimo Ülavere
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Coachingu-raamat Tagasi Mängu räägib muuhulgas Kanteri edusaladustest
Ettevaatust, järgneb tasumata, ent siiski PR-teade 
Täna nägi päevavalgust raamat inimeste arendamismeetodist nimega coaching, milles Kanteri tiimi juhi Raul Rebase sõnul on palju juttu sellest, milliste meetoditega Kanteri tiim ülikonkurentsis edu saavutab.
Raamatu pealkiri on „Tagasi Mängu. Kuidas coaching aitab sul tugevama juhina platsile tulla. Võitma” ning raamatu autor on Raimo Ülavere, endine majandusajakirjanik ja nüüdne juhtide coach. Raamat on kirjutatud eelkõige juhtidele – inimestele, kes oma igapäevatöös tegelevad teiste inimeste suunamise ja mõjutamisega. Ent samas on ta töövahend kõigile inimestele, kes soovivad saada paremaks kuulajaks, hoolivamaks toetajaks või tulemuslikumaks suhtlejaks.
Coaching on maailmas üks kiireimini kasvav inimeste arendamismeetod, mis keskendub eelkõige inimese enesekindluse ja tulemuslikkuse kasvule läbi teise inimesega suhtluse.
Maailmameistri tiitlini, olümpiakullani ja terve rea teiste medaliteni jõudnud Kanteri tiimi juht Raul Rebane kirjutas raamatu iseloomustuses: „Edu autorile nähtuse tutvustamisel, mille jaoks pole eestikeelset sõnagi! Aga ega kuskil pole kirjas, et elu peab lihtne olema, ütles Juhan Peegel….
Isiklikult olen rahul sellega, et äkki pärast selle raamatu lugemist saab rohkem inimesi aru, missuguste meetoditega Kanteri tiim tegutseb, et ülikonkurentsis edu saavutada. Raamatus on sellest palju kirjas.”
Tagasi Mängu on töövahend töös inimestega. „Kui sa otsid heas eesti keeles kirjutatud ja selge struktuuriga coaching´u teemalist käsiraamatut, siis oled selle leidnud,” märkis filoloogist finantsist Aavo Kokk. Ent samas on raamatus ka köitvaid lühilugusid, nii autori enda kogemustest kui ka Eesti tippjuhtide igapäevaelust. Teiste hulgas on raamatus lood Valdur Laidist, Valdo Kalmust, Ahti Asmannist, Kati Kusminist, Indrek Holstist jt. “See tundub olevat üks ilus raamat inimeste juhtimisest ja arendamisest – häid selliseid pole eesti keeles väga ilmunud,” ütles pärast raamatu lugemist Riina Varts, Eesti Energia personalijuht.
Raamatu Tagasi Mängu autor Raimo Ülavere on juhtide coach, kes igapäevaselt aitab juhtidel viia end koos meeskonnaga uuele arengutasemele. Raimo on maailma suurima coachi´de ühenduse International Coach Federation (ICF) liige.
Oma eelmises tööelus oli Ülavere majandusajakirjanik, töötades ligi 14 aastat erinevatel ametikohtadel Äripäevas ning lühikest aega ka Postimehes. Raimo avaldab juhtimise ja coaching´u teemalisi artikleid oma kodulehel www.mindsweeper.ee ning ka Äripäevas, Postimehes, portaalis juhtimine.ee ja mujal.
Kui soovid raamatu kohta veidi pikemalt lugeda, siis… aga palun
PS olen väga huvitatud raamatu kohta tagasisidest, kirjuta mulle raimo@mindsweeper.ee
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Otsin raamatule toetajaid
Kirjutan raamatut juhtimisest Eesti kontekstis, coachingust kui juhtimisstiilist ja sellest, mis viib inimese arengule. Raamatu tööpealkiri on ”Tagasi Mängu: Kuidas ennast ja oma meeskonda tagasi platsile tuua. Võitma.”
Plaanin ka raamatu ise kirjastada ja välja anda septembris. Teeksin seda aga hea meelega koostöös Sinu ja/või Sinu ettevõttega. Kuidas?
Olen väga huvitatud kahest asjast:
Esiteks – rahalisest abist kirjastamisel. Ehkki abi nimel all, pakun Sulle sisuliselt võimalust reklaamtehinguks. Nimelt.
Variant 1: Kui sõlmid lepingu 10 000 või enama krooniseks toetuseks, siis oled ostnud:
· Oma firma logole koha raamatu kaanele.
või
· Oma firmale ühe leheküljelise reklaami raamatu sisse.
Variant 2: Kui toetad raamatu väljaandmist kuni 10 000 krooniga, leiab Sinu ja/või Sinu firma nime ja logo raamatu seest, koos tänuavaldustega.
Variant 3: Kombinatsioon eelmiste variantide vahel (nt logo kaanel ja reklaam ka sees). Võimalik on ka sõlmida n.ö välistav leping, st kattes kogu tootmiskulu ja saades logo ja/või reklaami ainuõiguse.
Info raamatu kohta:
Olen arvestanud raamatu tootmiskuludeks (st välja arvatud autoritasu, marketing, müük) kokku 40 000 krooni. See katab kulud trükile, (keele)toimetamisele, kujundusele.
Raamatu tiraažiks olen praegu plaaninud 1000 eksemplari.
Raamatu sihtgrupp on eelkõige Eesti tipp ja keskastmejuhid. Ent samas ka kõik inimesed, kes on huvitatud inimese arenguga seotud teemadest.
Ma ei taha ka müüa põrsast kotis ja selle kinnituseks saad lugeda siit käsikirja koos umbes poolte peatükkidega. NB! Peatükid on veel toimetamata ning võivad täieneda, muutuda!
Ja teiseks – soovin seda raamatut kirjutada koos Sinuga. Seega, olen väga huvitatud tagasisidest, nõuannetest, kuidas raamat saaks parem ja mida see peaks sisaldama (ja mida mitte). Loe käsikirja siit.
Minuga saad kõige paremini kontakteeruda meiliga raimo@mindsweeper.ee või helistades telefonile 5096485.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Pärlid Vonneguti viimasest raamatust
Loen (päris mitmendat korda) Kurt Vonneguti “Kodumaata mees“, viimast raamatut selle kaks aastat tagasi surnud humanisti sulest. Ja vaimustun üha uuesti toona pealt kaheksakümnese mehe ütlemiste vahedusest ja täpsusest, seda nii inimeste ja inimkonna kohta kui ka, üllatus-üllatus, juhtimise ning juhtide kohta.
Mõned head tükid:
“Veenev oletamine on olnud juhtimise põhiolemus sedavõrd kaua, terve inimliku kogemuse vältel, seega pole üldse üllatav, et suurem osa selle planeedi juhte tahavad oletamist jätkata, hoolimata kogu meile äkitselt osaks saanud informatsioonist.”
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kanteri järjekindlad sammud
“Tippu viivad lihtsad, aga järjekindlad sammud.” Nii juhatab oma raamatu sisse maailmameister ja olümpiavõitja Gerd Kanter. Tema Raul Rebasega kahasse kirjutatud “15 sammu võiduni” on segu lugudest ja reeglitest. Ja ennekõike on see raamat tööst, targast tööst, nagu Kanter ja Rebane seda nimetavad.
Igaljuhul, kui sul on vähegi huvi selle vastu, kuidas tippu jõuda, mistahes valdkonnas, siis soovitan seda raamatut lugeda. Mõtlemisainet leiab siit nii teemal talent vs töökus kui ka plaanitud edu vs juhuslik õnnstumine.
Aga eelmaitsena panen siia kirja Gerd Kanteri reeglid, sammud, põhimõtted, mis teda tippu viisid. Seega, Gerd Kanteri 15 sammu:
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Fakte Eesti parimate ärijuhtide elust
Täna hommikuks oli töölauale potsatanud otsepostiga saabunud ümbrik, milles sees uus kuukiri Eesti Majanduslugu. Tegemist on Äripäeva aegadest ekskolleegi Peeter Raidla ettevõtmisega kajastada Eesti Majanduslugu läbi olulisemate persoonide ja sündmuste.
Lugeda veel pole jõudnud, aga Akadeemia laadses vormis olevast esimest numbrit avades vaatab vastu aukartustäratav kogus infot näiteks Armin Karu, Viktor Siilatsi, Oleg Grossi, Toomas Luhaääre, esimeste aktsiaseltside jne kohta. Sisuliselt on tegemist laiendatud Eesti majanduse kes-on-kes entsüklopeedia laadse asjaga, esitatuna läbi professionaalse ajakirjaniku jooksva sule, tundub.
Julgen väita, et Peeter Raidlal on tänases Eestis kõige süsteemsem ja põhjalikum andmebaas Eesti jõukamate inimestega seotud sündmuste ja eluloofaktide kohta. Ajakirjal on ka oma veebikülg www.eestimajandus.ee, ma pole veel jõudnud kaeda, kas ja kui palju veebikülge ja paberajakiri kattuvad. Aga andmebaasina võib veebikülg üsna väärtuslikuks osutuda.
Muuseas, ajakirja annab välja MTÜ, ehk et sisuliselt on tegu missiooniüritusega, nagu Peeter ka avasõnas kirjutab. Jõudu Peetrile!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Alasti Richard Branson
Äri ei ole formaalsus, äri olemus ei seisne võitmises, või kasumis, või müügis, või tehingute tegemises, või mistahes muus asjas, millest äriõpikud räägivad. Äri seisneb asjades, inimestes ja tegevustes, mis lähevad sulle korda. Kui sulle läheb mingi asi nii palju korda, et sa võtad sellega seoses ka mingi tegevuse ette, siis oled sa äris.
Richard Branson
Nii väidab maailma ehk tuntuim ekstrentrikust ärimees, Virgini kaubamärgi looja, Richard Branson oma raamatus Business Stripped Bare. Soovitan soojalt, see annab silmad ette nii mõnelegi äriraamatule, mehel on sedavõrd selge silmavaade ja nägemus sellest, mida ja kuidas äris teha. Nii juhtimises kui äris on küsimus kokkuvõttes ju hoiakutes ja suhtumises, mitte niivõrd tehnikates ja geniaalsetes äritrikkides.
Siin ka mõned mõtted Bransonilt, mis esimese hooga pähe jäid:
Meie esmane töö on tagada, et inimestel oleks lõbus. See tähendab tunnet, mis tekib siis, kui “youre on the top of the things”.
Äri aluseks on brand ja sellega antud lubadused. Bransoni jaoks pole oluline, mis tüüpi äri mõni ettevõte täpselt teeb, tal on ettevõtteid lennukitest mobiilsideni. Põhimõte on aga luua ja hoida brandi -kliendile antud lubadust saada alati parimat teenust ja veid ekstra fun´i sealjuures.
Äri peab oleme pidevalt noor. Noor äri on aktiivne, agressiivne ja värske. Ning see hoiab ka klientide eest pärimat hoolt. Kui äri on muutunud vanaks, kui kliendid pole enam rahul, kui firmal on selg vastu seina, siis ei aita kosmeetilised muutused – muuda ja tee seda nii, et kogu firma rapub.
Eluaegse ühes kohas töötamise ajad on läbi, inimesed on täna rohkem ettevõtjad kui palgatöötajad. Branson rakendab seda teadmist nii, et proovib hoida inimesi tööl, leides neile uusi väljekutseid oma erinevate firmade seest.
Hoia oma äri väike. See tähendab mõtlemist, et äriuksused on võimalikult väikesed ning sellega on ka vastutus viidud võimalikult kliendile lähedale. Branson toob näite oma plaadifirmast Virgin Records, kus ta splittis oma firma niipea, kui selle töötajate arv jõudis 100ni. Ja siis uuesti jne. Seega koosneb üks suur firma tegelikult tervest hulgast väiksemast omaette ja üksteisest pea-aegu sõltumatutest üksustest.
Formaalsus on omal kohal ainult siis, kui see teeb asju lihtsamaks. Väga iseloomulik hoiak Bransonile. Ta tunnistab ausalt, et talle kohe üldse formaalsused ei meeldi ning ta ei häbene seda suhtumist ka välja näidata.
Inimestes peab olema sees omanikutunne firma suhtes. Virgini firmades on tavaliselt oma väikeosalused juhtidel ning võimalusel ka töötajatel. “Sest see on nende firma,” ütleb Branson. Ja seda tunnet, et sul on oma tükk firmas, peab tekitama kõikides inimestes.
Kõik töötajad peavad omama enesedistsipliini. Raske on muuta inimeste hoiakuid, seega palka hoiakut ja treeni-koolita oskusi.
Inimesi peab kohtlema nagu täiskasvanuid, mitte nagu üleannetuid koolilapsi. Seotud üsna palju eelmise mõttega – kui inimesi koheldakse väärikalt, siis nad ka saavad vastutada oma tegude eest, kasutavad selleks enesedistsipliini.
Juht Virgin´is on inimene, kes tahab oma inimestega pidu panna ja tunneb huvi ning hoolt inimeste isiklike murede vastu. Juht leiab ja tekitab ja hoiab sõpru.
Innovatsioon juhtub siis, kui otsitakse vastusi lihtsatele küsimustele. Mis teeb just sinu ärist erilise? Mida kliendid ootavad ühelt healt ärilt? Innovatsioon võib olla midagi sellist, mille olemasolust sa varem ei teadnud. Innovatsioon ei tähenda tingimata suurim ja esimene olemist, vaid parim olemist.
Need on esimesed läbisegi pähe tulnud tagasivaated raamatule. Ent seal on neid hulgim veel. Lisaks muidugi värvikatele juhtumikirjeldustele ja muidu sisekaemustele. Igatahes, mulle meeldis väga ja soovitan see raamat hankida ja läbi lugeda.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Hiigelsoe ja hea raamat!
Järgneb tasumata reklaam. Kui Sa veel pole päris välja mõelnud, mida enda või naabri või sõbra või sugulase lapsele või ka endale, kui oled mõnusasti lapsemeelne, jõuludeks kinkida, siis üks soovitus. Minu naisel Evelin Samuelil oli eile lasteluuletuste raamatu, “Hiigelsoojad pilvelambad”, esitlus. Tulin hilja õhtul Kopenhagenist ja istusin veel tükk aega seda tükikest imetledes. Lisaks luuletustele on seal jube head pildid Katrin Ehrlichilt ning 12 lauluga Cd plaat, Evelini sõnadele ja helilooja Priit Pajusaare viisidele. Laulavad lapsed Lasteekraani Laulustuudiost.
Ma ei teagi kohe, mida veel öelda, olen ise sellest nii vaimustuses
Kui tahad raamatut-plaati poehinnast viiendiku võrra odavamalt, siis saad raamatut osta ka otse kirjastaja koduleheküljelt.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Uuringu tuletus: Mitteõppijad on suuremad telekavaatajad
M.O.T.T. Mõni aeg tagasi kirjutasin sellest, kuidas ühe kolleegi kinnitusel jagunevad inimesed kaheks: telekavaatajad ja raamatulugejad, ehk teisisõnu inimesteks, kes pigem ei õpi ja inimesteks, kes pigem on valmis õppima (vt Ahastavad Mariad kahandavad õppimisvõimet). Ja tänases Äripäevas on selle kohta täiendus. Täpsemalt peaaegu et kinnitus.
Tsitaat tänase Äripäeva artiklist: “End õnnetuks pidavad inimesed veedavad teleriekraani ees 30 protsenti enam aega kui end pigem õnnelikuks pidavad inimesed. Uuring põhineb 30 000 ameeriklase küsitlustulemustel aastatest 1975-2006. Õnnelikud inimesed veetsid televiisori seltsis nädalas 19 tundi, õnnetud 25 tundi. Sama seaduspära kehtis, sõltumata küsitletute haridustasemest, sissetulekust, vanusest ja perekonnaseisust, kirjutas LiveScience.”
Artikkel jätkab: “Õnnelikud inimesed olid tavaliselt sotsiaalselt aktiivsemad, käisid sagedamini kirikus, võtsid sagedamini osa valimistest ning lugesid rohkem ajalehti/…/On võimalik, et teleri seltsis veedetud tunnid on saadud muude tegevuste arvel, mis omaksid inimeste heaolule kestvamat positiivset efekti. Sellisteks tegevusteks võiksid olla näiteks sport, seks, peod või suhtlemine sõpradega. Kõigil neil on uuringutega kinnitatud positiivne mõju inimese vaimsele tervisele. Samas on ka võimalik, et televisioon on kui varjupaik õnnetutele inimestele, kuhu põgenedes on võimalik ennast mõneks ajaks unustada.”
Ja siis küsimus: kumb inimene on õppimisele altim – madala enesehinnanguga, end saamatuks pidav, sageli ahastav Maria või aktiivse eluhoiakuga ja endast lugu pidav Reet? (NB! Nimede võimalik kokkulangevus pärisinimeste nimedega on juhuslik)
Seega, pannes küsimusele vastuse süllogismi:
Õnnetud vaatavad rohkem televiisorit.
Õnnetud on vähem altid uuele, õppimisele.
Mitteõppijad on suuremad televiisorivaatajad.
Keskmiselt vaatab Eesti inimene televiisorit 3 tundi ja 52 minutit päevas. Oled Sa telekavaataja või raamatulugeja?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Ahastavad Mariad kahandavad õppimisvõimet
Telekavaatajad ja raamatulugejad. Sellise tingliku jaotuse pakkus poolhuumoriga paar päeva tagasi inimeste jaoks välja hea kolleeg. See on üks võimalik vaade inimesele selle järgi, kui palju või vähe on ta nõus õppima. Kui palju või vähe on ta nõus endale uusi asju n.ö ligi laskma.
Muuseas, teine võimalus jaotada inimesi on jagada nad kahte gruppi – need, kellele meeldib inimesi jaotada ja need, kellele ei meeldi Ja siis on veel väga palju võimalusi inimesi oma sahtlitesse panna. Päris täpne ja õige pole neist vast ükski – inimene on sedavõrd keeruline ja kompleksne tegelane, tundub mulle, et päris täpset pilti temast ei anna ükski psühholoogiline test või lahterdus.
Aga inimeste jaotamisel õppimisvõime nurga alt on olemas oma põhjendet iva. Vaatasin mõned kuud tagasi ühe USA geeniuurija Bruce Liptoni ettekannet, kes väidab, et meie taju ja keskkond (mida me muidugi oma tajuga loome) mõjutavad meie geene väga suures ulatuses. Mis on sellel tegemist ja seost õppimisega? Väga palju ja otseselt.
Inimese loote tüvirakk - seda uurides üritatakse jälile saada nt Parkinsoni ja Alzheimeri tõbede tekkepõhjustele.
Lipton ütleb, et inimesed ja nende käitumine on üsna sarnane sellele, nagu käitub ja reageerib rakk. Teiste sõnadega, inimene ongi üks suur rakkude kogum, mis käitub ka vastavalt. Rakul on kaks põhiolekut: suletud ja avatud. Ning õppimine toimub ainult avatud olekus. Mida siis tähendab suletud või avatud olek?
Suletud olekus on inimene sisuliselt kaitsepositsioonil, ta tegeleb peamiselt sellega, et teha otsus, nagu psühholoogid ütlevad, fight or flight. Ehk inimene kaalub (reeglina mitteteadlikult), kas hakata kätega vehkima ja võitlema või joosta minema. See toimub meiega iga päev: kui keegi ähvardab meilt võtta töö, koondada, paneb kahtluse alla meie kompetentsust (juhtide põhiprobleem) vms. Siis hakkab meie peades automaatselt tegutsema Amygdala (eesti keeles mandelkeha) nimeline tegelane, kes vastavaid ensüüme eritades vaeb: kas kakelda või ära joosta.
Ja seos õppimisega? Lipton väidab, et inimese mõistuse intelligentsus ja õppimisvõvõime on üle poole ulatuses mõjutatud teda ümbritsevad keskkonnast ja sellest, kas inimene viibib peamiselt suletud või avatud positsioonis. Kusjuures valik, kummas olekus olla on paljuski inimese enda teha, sest pole vast enam kuigivõrd uudis see, et inimene ise loob end ümbritseva keskkonna. Sa näed, mida tahad näha ja saad täpselt selle, mida tellid!
Paar toredat asja veel. Kui inimene on kaitsepositsioonis, siis avaldusb see väga otseselt meie füsioloogias. Nimelt hakkab veri liikuma varasemaga võrreldes proportsionaalselt enam liikmetesse (et saaks kiiresti minema joosta või tugevalt kellelegi virutada ) ning vähem otsmikuajusse, kus asub peamiselt see, mida kutsume mõistuseks. Seega, lihtne asi, kui karjud, kakled, ära jooksed või teed neid asju kasvõi ülekantud mõttes, näiteks verbaalselt, siis sel hetkel ei kasuta sa olukorra lahendamiseks oma intelligentsi. Ning kui oled sellises olekus pidevalt ja kaua, siis on mõju sinu isiksusele üsna kindel. Muuseas, pidev suletud olekus olemine, näiteks pikaajalise stressi tulemusel, vähendab ka immuunsüsteemi tugevust. Haigus hakkab ikka peast, öeldakse.
Seega, kui tahta midagi õppida, siis tuleb sel lasta endale külge tulla. Olla avatud, nagu soovitavad moodsad juhtimise ja muud teoreetikud. Reeglina täpsemalt selgitamata, mida see tähendab. Avatud olemine on selgelt hoiaku võtmine, et ma ei ole täiuslik, maailm pole täiuslik ning alati on midagi õppida. Ning mõnikord lähevad asjad maailmas untsu, midagi pole teha. Ja alati ei pea olema ka “naabrist parem”. Ning päris kõik inimesed ei taha võtta sinu töökohta ära, sulle jalga taha panna ning sinu rahaga minema joosta. Usaldus. Enesekindlus. Teiste kuulamine. Jne. Jne.
Kuidas aga konkreetselt algust teha? Telekas vs raamat. Vähem ahastavaid Mehhiko Mariasid, vähem vaagida seda, kas olla Kodus või Võõrsil ning vähem taburetiga pähe virutavaid Arnoldeid ja Van Dammesid. Ja rohkem raamatuid. Alustuseks
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
