Miks Meelis Milder on geenius…või siis saamatu dinosaurus
Ma ei tea ühtegi teist Eesti ärimeest, kellele oleks sedavõrd palju avalikkuse ees aplause tehtud ja keda oleks sama palju ka maapõhja manatud.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
7 asja, mida 2009. aastal ei juhtunud
Selle aasta jaanuaris prognoosisin 7 asja, mis sellel aastal juhtuma hakkavad. Võib-olla olin prognoosides piisavalt üldsõnaline, et mitte suurelt eksida, ent laias laastus on ka nii läinud. Või siiski… Järgnevas on 7 asja, mida sellel aastal ei juhtunud (ehkki oodati):
1. Üleüldine pankrotilaine. Eelmise aasta sügisel ja veel selle aasta alguses ennustati kevadeks, hiljemalt sügiseks suurt pankrotilainet, ent see on jäänud tulemata. Jah, pankrottide arv on kasvanud ning palju kõneainet on saanud ka mõnede eraisikute pankrotid (ekspankur, raudtee, kaubandus, telekomiärimees Guido Sammelselg, endine Peugeot müüja Toomas Rüütman jt), kuid kindlasti pole tegu lainega. Masu on paljusid räsinud, aga murdnud vaid osa neist.
2. Kerge tagasilöök ja imeline ettenägelikkus. 2009. aastal selgus (nagu tegelikult ka kõikidel varasematel aastatel), et kõik analüütikud ja eksperdid on eelkõige inimesed ning seega on nad imelise ettenägelikkuse asemel ekslikud oma prognoosides. Majanduslangus oli/on sügavam, kui julges prognoosida ükskõik milline analüütik või asjatundja. Tegemist polnud 4-5% langusega, mida analüütikud prognoose tehes „suureks“ nimetasid, langus on kahekohaline number. Selle ette sobiv epiteet peaks olema seega 2-3 korda suurem, kui „suur“.
3. Riigieelarve krahh ja valitsuse kukkumine. Ehkki mõni alllinna keskmisest kaalukam poliitik seda plaati aasta läbi keerutas (ja keerutab siiani), on riigi eelarve arvestades olukorda üllatavalt heas seisus, maksulaekumistes pole vabalangust toimunud ning vajalikud lõiked on viidud sisse kiiruse ja täpsusega, mis teeks au igale kirurgile. Ehkki mõningate iluvigadega ning põhjendamatult eurot, kui imerohtu propageerides, on valitsuskoalitsioon siiski suutnud vältida seda, mis veel kevadel ja suvel tundus ohtlikult tõenäoline – riigieelarve tugev defitsiit ja valitsuse vahetus.
4. Muutus väärtushinnangutes. Kui majanduslanguse alguses räägiti palju vajadusest ja võimalusest teha muutusi väärtushinnangutes, siis täna sellest valjuhäälselt enam ei räägita. Muutus pole toimunud kiiruse ja sügavusega, mida oodati. Endiselt on nii meedias, kui organisatsioonides esiplaanil majanduslikud väärtused. Mõningane muutus on toimunud inimeste tasemel, kust see jõuab ehk kunagi ka organisatsioonide, ühiskonna tasemele. Kui jõuab.
5. Gerd Kanteri maailmameistritiitel. See oli ju ometi enam kui kindel. Ja siis… „ainult“ kolmas koht, pronks. Kanteri coach Raul Rebane seletas juhtunut vahetult pärast Berliini MMi nii: „Gerd läks MM-ile, kui oli võitnud 28 võistlust järjest. Ta oli ülivõimas favoriit. Ja tulime tagasi pronksiga…/ Olen täiesti veendunud täna, et selline absoluutne ülekaal, nagu Gerdil oli, on üks erakordselt halb asi. Me saime sellest aru. Aga sa ei saa mitte midagi teha, kui need võidud tulevad, ka õnnega pooleks. Siis see langemine on üsna valus. Nüüd on võimalik hoopis teistmoodi planeerida, hoopis teistmoodi edasi minna.“
6. Minu Eesti mõttetalgud 100 000 inimesega. Mõttetalgutele ei tulnud 100 000, ega ka mitte 50 000 inimest. Tuli „vaid“ 11 000 inimest. Omaette teema oleks arutleda Minu Eesti aktsiooni kommunikatsioonisuhtlust, eelkõige just osalemise numbri seadmist peamiseks mõõdetavaks eesmärgiks. Ent sellegipoolest – selgeks sai kaks asja: inimesed teevad meelsamini koos füüsilist tööd, kui peavad jututubasid. Ja teiseks , päriselt ära tehtud tegude sisukus ja rohkus näitavad, et selle ürituse mõju nii inimeste füüsilisele kui vaimsele keskkonnale on olnud suurem, kui esmapilgul võiks arvata.
7. Krooni devalveerimine. Kasutades analoogiat Teise Maailmasõja Normandia dessandi päeva nimega (D-Day) leiti sellele päevale ka oma nimi – D-päev. Muuseas, see on juhtimise (ja propaganda) teooriatest ammuteada võte – veel toimumata sündmusele oma nime andmine kasvatab tublisti inimestes tunnet, et sündmus võiks ka päriselt aset leida. Edgar Savisaar lubas ka välja konkreetse D-päeva – kuupäeva 18. oktoober. Siiski devalveerimist ei toimunud. See ei ole tegelikult üllatav. Üllatav pole ka see, et devalveerimise teema aeg-ajalt lauale pannakse – seda peabki tegema, „pühadest lehmadest“ ja dogmadest tuleb lahti saada. Küll aga on jätkuvalt üllatav, millise kire ja lõõmaga vaieldakse mitte selle üle, kas devalveerida või mitte, vaid selle üle, kas sellest D-ga algavast sõnast tohib üldse rääkida.
Aita meenutada – mida veel ootasid/oodati, aga jäi juhtumata?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Majanduskriisis on süüdi solvunud Pluuto
Lugedes laupäevasest Postimehest astroloogide, selgeltnägijate ja kaardipanijate prognoose majanduskriisi edasisest kulust sai selgeks, et süüdlane on leitud. Süüdlane ei istu kuskil kõrghoone ülemistel korrustel investeerimispanga kontoris. 
Süüdlane asub hoopis kõrgemal ja kaugemal – nimelt tundub prognoose lugedes kindel olevat, et süüdi on kurikaval Pluuto, kelle teadlased-astronoomid mõni aeg tagasi planeedi staatusest välja arvasid. Karistuseks on too nihkunud nüüd Kaljukitse tähtkujusse, mis tähendab eriti suuri probleeme maailma rahanduses. Seega…olematu planeedi kättemaks?!
Ent huvitavad on need prognoosid hoopis muu pärast. Nimelt, kui palju ja kas nad kattuvad nö ametlike, elukutseliste analüütikute poolt tehtud prognoosidega. Ja kellel siis lõpuks õigus on? Vaatame.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Oportunistlik optimism parem kui täpsed prognoosid
Olen keskendumas ja samal ajal laiendamas juhtide coachingu teenust ning avastasin enda pealt huvitava asja: me töötame paremini, kui ei tea liiga täpselt, mis tulevik toob. See on omamoodi paradoks, ikka on ju arvatud, et mida täpsemalt me tulevikku teame, seda suurem on enesekindlus ja seda paremini töötame. Selgitan.
Näitlikustamiseks üldistan. Oletame, et majanduskasvu number on minu ärile tohutult oluline näitaja. Kui teaks näiteks, et majandus läheb sügisel üles ja kasvab näiteks 5%. Pingutaksin praegu enam? Hmm, ei usu. Ja teisalt – kui teaksin, et majanduslangus tuleb -10%, lisaks see indu? Kah vast mitte. Vastus neile kahele on loogiline. Iva on nüüd aga selles, et isegi kui kindlalt teada olev tulemus oleks n.ö “normaalne”, nii +-0% näiteks, isegi see ei suurendaks kuidagi tahtmist enam panustada. Miks?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Delfis artikkel: 8,5%ne miinus – intellektuaalselt huvitav idee
Eile üllitus Delfis minu artikkel, mille ka siia üles panen. Niisiis…
„Majandus langeb sel aastal 8,5protsenti,“ teatab 31. märtsi õhtuse Aktuaalse Kaamera uudisteankur saate avauudisena. Mulle tundub, et ta hääl väriseb veidi, sedavõrd tõsine ja samas kurbpidulik on uudis, mille ta vaatajatele faktina esitab. Sama uudist on päeva jooksul juba kedratud lugematu arv kordi, raadiotes, online uudistes, blogides. Tõesti kole lugu, 8,5% on päris valus kukkumine… Ja siiski, peas tekib sellega seoses mitu küsimust, mille üle oleks ehk hea enne masendusse langemist mõtiskleda.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
7 asja, mis sel aastal juhtuma hakkavad
Ma ei tea, milline tuleb selle aasta majanduskasv, millal võiks langus taas tõusuks pöörata või kui kallis on bensiiniliiter detsembris 2009. Ka ei tea ma, millised on aktsiate hinnad aasta pärast või kas riigi eelarve tuleb täis või mitte. Ja ega seda ei tea tegelikult keegi. Küll aga aiman siiski mõningaid asju, mis sel aastal juhtuma hakkavad.
Siin siis nimekiri asjadest, mis minu hinnangul võiks sel aastal aset leida.
1. Paljud inimesed muudavad end, oma käitumisharjumusi. Ent veelgi enamad ei tee seda.
Inimesed muudavad end reeglina mingi välise surve tõttu. See, et ühel heal päeval otsustab inimene lihtsalt midagi enda käitumisharjumustes muuta, kuulub pigem soovmõtlemise valdkonda. Samas on väline surve tänu majanduses toimuvale väga konkreetselt olemas. Küsimus on ainult selles, kas see surve on konkreetse inimese jaoks piisav, et ta hakkaks midagi ette võtma. Sest see tähendaks millestki loobumist, oma mugavustsoonist välja tulemist. Seega, arvan, et väiksem, ent siiski tuntav osa inimestest on sunnitud muutma oma käitumisharjumusi. Ja suurem osa ei ole selleks veel valmis.
2. Paljude ettevõtjate ärid hävivad.
See on turumajandus. Katseta, eksi, õpi, katseta uuesti. Kõik edukad eksivad ja hävivad aeg-ajalt. Olgu siin näiteks kasvõi Hannes Tamjärv, kes on Hansapanga ühe asutajana Eesti üks edukamaid ettevõtjaid, ent kelle osalusega sojatoodete tootja jõulude ajal pankrotistus. Sel aastal hävijate protsent tõenäoliselt kasvab, ent samavõrra kasvab ka kogemuste pagas. Edukad on need, kes teevad.
3. Oluliselt kasvab inimsuhete tähtsus ja väärtustamine.
Keerulistel aegadel hakatakse rohkem rääkima väärtustest, pööratakse rohkem tähelepanu kaasinimestele, meedia ja inimeste kõnepruugis kasutatakse üha enam sõnu kodu, lapsed, mees, naine. Äris läheb paremini neil, kes oskavad kliendiga luua inimlikel väärtustel põhineva suhte (vastandina rahal ja allahindlusele tuginevale suhtele).
4. Ettevõtlusilmas löövad särama uued staarid.
Sel aastal väheneb tublisti nende ettevõtjate mõju, kes on rajanud oma ärid poliitikute “määrimisele”, JOKKitamisele või teistele käru keeramisele. Uued staarid on vastutustundlikud ärimehed, kelle südameasjaks on lisaks eetilisele ärile ka vastutus kodanikuna oma riigi eest. Rainer Nõlvak on esimene uue aja äriliider, ent talle tuleb järglasi.
5. Edukad on need organisatsioonid, kes on paindlikud.
Kulude kokkuhoid ja koondamine on kaasa toonud organisatsioonide juhtimise tsentraliseerimise. Sest nii on lihtsalt kiirem ja efektiivsem kokkuhoidu saavutada. Ent see ei ole sageli lihtsaim ja kiireim viis surutisest välja tulla. Välja tulek eeldab lahendusi, loovust, paindlikkust, jagatud vastutust. Seda pakub aga pigem detsentraliseeritud orgnisatsioonimudel – eraldi väiksemad üksused, vastutus viiduna võimalikult allapoole, kliendile lähemale. Seega, edukad on need, kes suudavad säilitada ja ehk ka kasvatada organisatsioonis inimeste loovust, paindlikkust, katsetamisisu. Vastutust ei saa panna, vastutus tekib ainult valikute olemasolul.
6. Tekivad uued rahamasinad, uued ärivaldkonnad.
Meil on olnud panganduse aeg, telekomiaeg, piima-liha aeg (Venemaa eksport 90ndatel), kinnisvara ja ehituse aeg jne. Sel aastal näeme ühe-kahe valdkonna tugevat esiletõusu. Võib-olla on see midagi internetiga seotult, võib-olla misiganes tarkvaraga, võib-olla sotsiaalmeedia võrgustikuga ja võib-olla hoopis põllumajandusega. Ma ei tea. Sulgi on lennanud kõikidest ärivaldkondadest ning katsetama ja otsima on sunnitud kõik. Ent tean, et enne iga uut ja suurt tõusu on segadus ja tühjus. Ja suurte tõusjate täpne prognoosimine on tänamatu töö.
7. Me ei suuda tulevikku hästi prognoosida – suurem osa meist ei õpi seda kunagi, väiksem osa ehk õpib.
Sel aastal jõuab meist paljudele kohale, et igatsugu prognoosidest kinni hoidmine ja nende järgi elamine võib viia krahhini. Seega pole olulist mõtet üritada prognoosida, millal ja kas bensiiniliiter jõuab jälle 15 kroonile või et milline tuleb majanduskasv sel aastal. Ning veel hullem on hakata siis selle prognoosi järgi elama. Pigem tasub tegeleda võimalike stsenaariumitega, mida teha siis, kui üks või teine stsenaarium reaalsuseks osutub. Mõned teevad seda, suurem osa aga jätkavad uskumist prognooside tõsiseltvõetavusse.
Head uut aastat, head sõbrad!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Ootamatut edu pritsib näkku
Mul on jube hea meel, et Mihkel Raua raamat “Musta pori näkku” on Eestis bestseller nr 1. Tiraazh pärast kolmandat lisatrükki on kokku 28 000! Vinge!. See raamat sobib kui musternäidiseks sellest, kuidas me ei suuda adekvaatselt prognoosida tulevikku ning kuidas on mõistlik tegeleda valdkondadega, mis võivad kaasa tuua positiivse olulise mõjuga sündmuse. Udune ja ähmane jutt? Selgitan.
Mihkel Raud, pilt www.melu.ee
Tahame või ei taha, aga meie elu sündmused ei toimu lineaarselt ning me pole tegelikult võimelised olulisi sündmusi rahuldava täpsusega prognoosima. Paar kuud tagasi loetud “The Black Swan” oli selles mõttes silmade avaja minu jaoks, soovitan lugeda. Raamatu autor Nicholas Taleb aga väidab, et on olemas ärivaldkondi, mis on avatud pigem positiivsetele üllatustele kui negatiivsetele. Nagu ka vastupidi. Arusaadavalt soovitab ta keskenduda äri tehes just esimestele.
Millised siis on ärivaldkonnad, kus suurüllatus võib tulla pigem positiivne? Aga muidugi – raamatuäri! Kirjutades raamatut on selle menu kaunis keeruline prognoosida. Vaevalt et J.R. Rowling, Harry Pottery raamatute autor, nüüdne miljardär, oskas oma metsikumateski unistuses näha sellist edu. Meie oma Rowling on siis nüüd Mihkel Raud. Arvan, et ka kogenumad kirjanikud ja kirjastajad kui Raud ja Tammer oleksid tiraazhiga suurelt mööda pannud.
Millised ärid on sellega sarnased? Lähem sugulane on loomulikult muusikaäri. Vaevalt, et keegi teab hititegemise täpset valemit (kui üldse keegi, siis ABBA tegijad äkki?) ning hitiks saamine on üsna kontrollimatu protsess, nagu kinnitavad muusikud.
Muuseas, Taleb väidab, et samalaadne, n.ö no limits äri on ka konsultatsioon. Mõeldes mõnedele välismaa suurtele tegijatele, Tom Petersile (kes muuseas tuleb kevadehakul ka Eestisse), Anthony Robbinsile, Seth Godinile, Guy Kawasakile jt, siis tõesti, no limits. Ning kaunis keeruline on öelda, mille poolest just nemad eristuvad teistest, samuti väga tublidest tegijatest. Ent nemad (ja veel mõned) on staarid. Teised on konsultandid.
Pangandusest on samalaadne valdkond näiteks investeerimispangandus. Mis aga neid eelnevaid kõiki seob? Õnnestumine eeldab katseid. Ning reeglina väga palju katseid, millest ükski ei tohiks olla eelnevalt määratletud kui määrava tähtsusega, sellise kaaluga katse, millest sõltub kogu edasine äri. Sest seda, millise katse peale “õnn” kohale tuleb, ei oska me ette öelda. Ent piltlikult öeldes, uks tuleb lahti hoida.
Taleb toob ka näiteid äridest, mis on pigem avatud negatiivsetele mõjukatele üllatustele. Näiteks olgu toodud tavaline pangandus – võita võid sa fikseeritud tulu, juhtugi mistahes, negatiivse üllatuse puhul aga kaotada kogu raha.
Kuidas seda teadmist aga igapäevaelus rakendada? Ehk kuidas teha uks lahti, kuidas teha end ja oma äri avatuks võimalikule “õnnele”. Mõtle, mis sinu äri juures on see tegevus, kus saaks teha korduvaid katseid, kirjutada tinglikult öeldes oma raamatuid, mis võivad äri suureks suureks paisutada. Tee nii, et katseid oleks võimalikult lihtne teha ning et iga katse ei võtaks sinult kogu energia ja rahavaru.
Näiteks minu jaoks tähendas see teadmine konkreetselt tõuget hakata blogi kirjutama. Muuseas, bloginduses endas tuleb ka see prognoosimatus päris hästi välja. Seda, milline postitus saab hitiks, polegi nii lihtne prognoosida. Sõltub ajast, pealkirjast, sellest, milline on kriitline mass, kes seda levitama hakkab ehk sinu n.ö edasimüügiagendiks saab jne. Keeruline. Ainus võimalus on kirjutada, ja kirjutada palju. Ja pöidlad pihku panna.
Mihkel pani ka pöidlad pihku ja kirjutas raamatu. Ja läks korda juba esimesel katsel! Mis on saanud kirjanduse õpetajatest, kes räägivad mingile ainult neile teadaolevale ajaloole tuginedes, et kirjanikuks küpsetakse ja popimad raamatud tulevad ikka küpsedes jne. Jama. Me ei tea, mis saab hitiks. Teada saame ainult siis, kui katsetame. Siis on vähemalt võimalus. Mittemidagitehes pole sedagi.
PS kirjutasin The Black Swan raamatust ka ühes varasemas postituses
PSS mulle Mihkli raamat väga meeldis. mitmed nimed ja tegijad olid kuuldud ja mõned ka lausa tuttavad. ja Mihkel kirjutab lihtsalt suurepäraselt. ning loodan, et järgmises raamatus ehk pole niipalju “t..a”-sid ja “v..t”-e. 
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Lati devalveerimist ei ole võimalik prognoosida
Vaadates Lätiga seotud uudistevoogu, siis tekib minus ikkagi üha enam veendumus, et väga hea mõte võib olla ettevõtjatel oma äri lati devalveerimise vastu kindlustama hakata.
Ning asi, millega seejuures kindlasti ei ole mõtet tegeleda, on üritada prognoosida, kas devalveeritakse või mitte. Või et millal devalveeritakse. Sest see ennustus on niikuinii määratud luhtumisele, õigemini, sellel ennustusel puuduks igasugune tõsiseltvõetav põhi. Ja üks oluline asi veel: kindlasti ei tasu uskuda selle teema juures poliitikute-analüütikute kinnitusi, kinnitusi nii ühelt kui teiselt poolt. Need on kõigest uskumused, arvamused.
Seega, jättes kõrvale igasuguse paanika, ahastamise ja musta hukatuse maalimise: hea mõte võib olla kindlustada oma äri (või vähemasti kriitiline osa sellest) juhuks, kui tõesti peaks juhtuma, et latt devalveeritakse.
PS Veelkord: Ma ei prognoosi ega taha ega oskagi prognoosida, kas latt devalveeritakse või mitte. Mõistlik oleks selle võimalusega lihtsalt arvestada.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Musta Luige tiiva all
Olen endisel veel raamatu The Black Swan mõju all. Mida siis herr Taleb, raamatu autor soovitab ette võtta (teades, et oluliste sündmuste, nn Mustade Luikede, aega ja ulatust ei suuda keegi prognoosida)? Mõned näpunäited temalt:
* Väldi tugevat sõltuvust võimalikest olulistest negatiivsetest sündmustest – väldi sõltuvust näiteks majanduskasvu prognoosidest
* Õpi ja oska ära tunda oma tegevusi ja eesmärke, millised on n.ö avatud võimalikele negatiivsetele sündmustele ja millised on avatud hoopis võimalikele positiivsetele sündmustele.
* Ära reasta tegevusstsenaariume nende toimumise tõenäosuse, vaid selle järgi, kui suurt kahju nad sulle võivad tekitada
* Ole valmis! Ole valmis igasugusteks arengustsenaariumiteks.
* Kuidas veel lõigata kasu tuleviku ja prognoosimise probleemist:
** Ära püüa ennustada väga konkreetseid sündmusi, sa muudad nii end veelgi rohkem haavatavaks nendele Mustadele Luikedele, mida sa ette ei osanud prgnoosida
** Haara kinni igast võimalusest. Või juhtumist, mis tundub võimalusena. Positiivsed Mustad Luiged vajavad ära juhtumisseks esimest sammu.
** Kasuta katse ja eksituse meetodit! Massiliselt! Ja massiivselt!
Talebil on ka konkreetne nõuanne investeeringute kohta:
Pane 85-90% nii kindlatesse instrumentidesse kui saad. Ning ülejäänud investeeri nii riskantselt kui saad, jaotades investeeringud nii väikesteks tükkideks kui saad.
Tjah, iseasi on muidugi see, et SEB likviidsusfond pidanuks olema just seesugune “nii kindel investeering” kui võimalik. Mine võta kinni.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
