Pangad on meie vaenlased!
Kes on järgmine pangajuht, kes vabandab? – küsib Äripäev on veebiküljel. Küsimus tundub mulle osa üldisemast (rahva)liikumisest, kus otsitakse süüdlast. Klassikalise muutuse tajumise etappides oleme läbinud eituse faasi. Reaalsus on tunginud ellu, pangad tõstavad intresse, fondid kehtestavad piiranguid, kahjumid ja kulud kerkivad. Oleme viha faasis, kus põhimine küsimus on: “miks just mina?” ja põhimine tegevus süüdlase otsimine.
Panganduses ja rahanduses tekivad reeglina probleemid esimesena. Ning ka pangad ja fondid on ise, erakordses lühinägelikkuses, andnud tublisti põhjust enda sarjamiseks. Klaasakende taga heades ülikondades ja kostüümides töötavad inimesed olid kaotanud võime panna ennast tänaval jalutava inimese olukorda ning otsustes oli tublisti arrogantsi ja üleolekut. Ja inimesed tajusid seda. Ning vaenlane ongi leitud.
Pangajuhtidel on ees ebameeldiv dilemma. Kas süüa ära kahju, mis paljuski on tekkinud enda võimetuse tõttu majanduslangust prognoosida. Või keerata tekkinud kahju ja äririskid inimeste kraesse, nagu seda tegi Sampo Pank. Ühelt poolt konkreetne ja üsna täpselt numbritesse pandav kahjum, teisalt risk jääda inimeste pahameele laviini alla, mis omakorda toob kaasa pikemaajalise kahju tekkimise.
Keeruline valik. Küll aga peaks pangajuhtidele praeguseks üsna selge olema, et inimeste pahameele suurus on prognoosimatu. Ka tühisest poolkuulujutu moodi uudisest võib väike miin plahvatada. Nagu täna ÄP onlines olevast uudisest SEB laenukliendi kohta. Ning neid miine juba jagub, eriti kui pangad hetkel pidevalt juurde vorbivad. Miin aga võib panna plahvatama ka juba miskit suuremat, mille rahaline mõõde kipub olema sama prgnoosimatu kui inimeste käitumine pahameele korral.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Sampo koduleht lubab: marginaal ei muutu
Veel Sampost. Vaatasin panga kodulehekülge ja seal on kodulaenu juures kirjas, sõna-sõnalt: “Marginaal on intressimäära fikseeritud osa, mis ei muutu.” Et siis, hmm, kuidas see väide nüüd vett peab, kui pank võib ühepoolselt marginaali muutma hakata.
Muuseas, kui muudatus on üldtingimustes, nagu Äripäev kirjutab, siis kehtib sama tingimus ka ettevõtetele. St kõikidele, kes Sampost laenu võtavad.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Sampo pani üle võlli
See on nüüd küll üle võlli. Tänane Äripäev kirjutab sellest, kuidas Sampo pank on alates oktoobrist muutnud välja antavate laenulepingute tingimusi nii, et pangal on võimalik kuulise etteteatamisega muuta ühepoolselt laenuvõtja riskimarginaali. See on umbes selline tehing, et ostan näiteks poest saia, söön ära ja viis kuud hiljem on saiamüüjal õigus küsida minult raha juurde. Sest jahu on läinud kallimaks, elektri hind tõusnud jne. Väga kummaline. Ja see on väga pehmelt öeldud!
Toon ära ka panga tingimused, mis puhul intressi muutus kõne alla tuleb:
a) muudatused pankadevahelisel rahaturul kaubeldavate finantsinstrumentide hindades ja/või määrades
b) muudatused inflatsioonitasemes
c) muudatused rahvusvahelistel finantsturgudel
d) muudatused finantskapitali hinnas
e) panga suurenenud kulud kapitali kaasamisel
f) muudatused panga poolt laenusaajale omistatud reitingus
Minu küsimus on: kas pank ka üldse endale mingit äririski võtab? Nende põhjenduste järgi on kogu äririsk, isegi see kust ja kuidas pank omale raha väljalaenamiseks hangib, pandud kliendi kaela. Suuremeelselt on pank lubanud, et klient saab ka lepingu kahe kuu jooksul lõpetada ilma et peaks maksma tasu ennetähtaegse lõpetamise eest. Muud kulud ja tasud tuleb muidugi tasuda, ma pole kindel, aga ma ei imestaks, kui sealhulgas on ka tasu intressimäära muutmise eest. Viimane tuleb ehk tasuda niikuinii.
Mis eriti ilmselt inimesi marru ajab, on selle toreda muudatuse ajastus. Niigi on inimestel keerulised ajad, nüüd aga veeretab pank kogu riski veel inimeste kanda, võtmata ise mingit vastutust. Oleks muudatus toimunud headel aegadel, ilmselt poleks sellel ka nii oluline mõju. Nüüd aga on sellise asja kehtestamine kohatu ja vastutustundetu.
Mina soovitan jalgadega hääletada. Ehkki ka mujal on marginaalid tõusnud ja laenusaamine raskem ja kallim, siis Sampo puhul puudub vähemasti minul kindlus, et see pank minu kui kliendi vastu päriselt natukenegi huvi tunneks. Õigemini, tema huvi tundub seisnevat ainult selles, kuidas oma riske minu kaela lükata.
Veel üks asi – kliendi kanda äririski veeretamine tähendab minu jaoks ka panga ausat ülestunnistust: me suuda tulevikku prognoosida ja seepärast paneme riski kliendile. Tahaks vanduda (ja vannungi 
)
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
