TOP 5 küsimust minu koolitustelt ehk kuidas ennast motiveerida
Valisin mälu (mis on mõistagi selektiivne 
) järgi viis enamlevinud küsimust minu koolitustelt. Ehkki neile kõigile ja paljudele veel pakun vastuseid tasuta coachingu e-kursusel, siis siiski mõned väljavõtted minu enda ja osalenute kogemustest.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Vait olemise võlu
Istusime hubases kohvikus, hea sõber võttis teise tassi kohvi, haukas tüki quiche´i ja hakkas rääkima. Polnud teda tükk aega näinud ja tõepoolest oli hea teda näha ja teda kuulata. Sõber rääkis kahest suurest ideest, millega ta seotud on ja mille teostumisele kaasa aitab. Ja veel rääkis sõber, et pea igaüks, kellele ta ideedest räägib, hakkab seda kohe arendama – ja siis võiks teha veel seda ja seda ja seda … „Ma oskan ja saan seda ise ka teha!“ hüüatas sõber. Sellega ta ei öelnud, et „ma tean, mismoodi asjad käivad, ärge segage“, vaid et „mul on vaja kõigepealt idee põhiolemus selgeks ja valmis teha“.
Mõnikord, ja sagedamini, kui võiks arvata, on targem vait olla. Miks? Sest siis sa kuuled, mida teised päriselt räägivad. Ja miks nad seda räägivad. Kuulamisel võib mängus olla ka omakasu: kummalisel kombel mõjuvad vaikivad/kuulavad inimesed rääkijale samaaegselt targa ja empaatilisena. Ja ometi on vait olemine, õigemini kuulamine, kummalisel kombel meie jaoks üks keerulisemaid tegevusi, sest meie peades ringi hüplev „ahvimeel“ on meie egoga kampa löönud ja otsivad koos pidevalt väljendusvõimalusi. Kuidas vestluses „vait olla“ ja seda harjutada? Paar nippi.
1. Teise inimese ideed arendades saad selle ehk 5% võrra paremaks, ent samas võid vähendada 50% võrra teise inimese „peremehetunnet“ idee suhtes, on öelnud Marshall Goldsmith, maailma üks tuntuim juhtimistreener. Kui sul on vestluse käigus kange tahtmine hakata teise inimese ideed arendama, siis … hoopis küsi lisa – kuidas sa seda teha kavatsed? Kellega sa oled rääkinud? Milline on pilt siis, kui idee on teostunud? Jne.
2. Kui sul on jällegi kange tahtmine vestlusse panustada, öelda oma arvamus või lisada oma kogemus, siis … mõttes peatu korraks ja küsi endalt – kas see aitab kaasa? Kui jah, siis palun, kui ei, siis … ole vait. Suur on tõenäosus, et tahtmine oma panust lisada võib olla tingitud pigem sinu ego ärkamisest, kui kaasa aitamise tahtest.
3. Ela teise inimese jutule kaasa, ent tee seda mõistlikkuse ja sinu isikupära piires. Kui sa hakkad vaimustunult üles-alla hüppama ja „super-hüper“ hüüdma, või siis ahastavalt „oumaikaad“ soiguma, siis ei ole see usutav. Ülepaisutatud tundeväljendused tekitavad teises eestlases pigem kohmetust, kui suurendavad kindlust.
4. Raske hetk saabub siis, kui teine inimene küsib sinu arvamust. Enne vastamist loe kümneni, või vähemalt viieni. Sest olenevalt idee küpsusest ja inimese enesekindlusest võib sinu „ei“ või „jaa“ olla sedavõrd kaalukas, et otsustab ka idee saatuse. Hea vastus on enamikel juhtudel stiilis: „Jaa, äge. Kuidas sa seda teha kavatsed?“ Kui idee on üle võlli, siis saab varem või hiljem inimene sellest ka ise aru. Ja kui idee on lihtsalt jube ambitsioonikas, siis on mõnikord parem, kui inimene jookseb heas mõttes „silmaklappidega“. Vastasel korral „tuleks välja nagu alati“.
5. Eestlaste vestluses paus kannab. Kui vaid jaksame pausi pidada. Hinnanguliselt pidavat Põhja-Eestis pärast küsimuse esitamist paus kandma 7-10 sekundit, Lõuna-Eestis kaks korda rohkem. Ma pole statistikat teinud, aga enne pausi täitma asumist tasub ehk veidi viivitada ja mõttes sekundeid lugeda.
Proovi ühte või mitu kuulamise nippi ja vaata, mis juhtuma hakkab. Ja kui soovid, kirjuta mulle ka, kuidas läks. Või täienda nippide nimistut enda kogemusega.
Ühte võin lubada: pärast nende nippide kasutama hakkamist märkad juba kuu pärast, et inimesed hakkavad sinuga rohkem kontakti otsima. Huvitav, miks?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
“Mul oli täna raske päev”…”Minul ka!”
Viimasel ajal on tublisti kasvanud inimeste huvi coaching´u vastu ja nii olen ka olnud kutsutud päris mitmele koosviibimisele väiksemas või suuremas ringis rääkima, mis on coaching, kuidas see käib ja millega seda süüakse. Ning iga kord oleme jõudnud ka küsimuseni, mis on see esimene, võib öelda ka otsustav ja kriitiline samm, mida inimene peaks tegema, kui ta tahab olla parem juht, parem koostööpartner, parem coach.
Suhtun reeglina kerge skepsisega kategoorilistesse väidetesse, nagu „Sa vajad ainult 5 trikki, kuidas paremaks saada“ või „Ainus viis edukas olla“ (need tavaliselt üle Suure Lombi ehk Atlandi ookeani meieni ujuvad „lõplikud tõed“ kõlavad nagu „Kuue kuuga trollijuhiks“, minuealised ja vanemad ehk veel mäletavad seda loosungit ). Elu kipub olema veidi rohkem värve, kui must ja valge.
Ent paremaks coach´ks , inimeseks, kes aitab teistel nende eesmärke klaaritada ja täita, saamise puhul julgen küll välja öelda esimese sammu retsepti, mis tundub pädevat alati ja kõikide puhul. See kõlab nii: ole vait.
Vait olemise sünonüüm antud juhul on kuulamine. Tundub lihtne? Tegelikult on see paljudele meist kuratlikult keeruline.
Me ei kannata pause, me räägime kõik pausid täis. Jaapanlased ütlevad, et pausi inimeste vestluses tuleb austada, kuna see on märk sellest, et inimene mõtleb.
Meil on sageli tungiv vajadus rääkida teise inimese jutu sisse oma kogemusest. Me kuulame inimese ära („Mul oli täna raske päev“) ja räägime siis sellest, kui raske päev meil endil oli.
Me torkame koosolekutel sekka teemaväliseid lugusid („Teate, mis minuga täna juhtus!“).
Me ütleme meie juurde uue toreda ideega tulnud inimesele: „Jah, see on tõesti tore idee. Aga kas sa ei tahaks teha veel niimoodi…“
Meil on vaja avaldada häälekalt arvamust asja kohta, millest me ei mõika sendi eestki (Lugege-kuulake mistahes meediaväljaannet).
Meil on vaja anda hinnanguid, pidevalt ja kõigele – eelkõige muidugi teiste inimeste kohta.
Ja nii edasi. Meie sees elav rahutu Ego ei anna meile rahu ja nõuab pidevalt tähelepanu. Vait olemine ja kuulamine tähendaks tema tiibade kärpimist. Ent enne Ego kontrolli alla saamist pole võimalik võtta vastu tagasisidet nii, et sellest ka kasu oleks. Pole võimalik olla parem juht, parem koostööpartner.
Seega. Iga kord, kui tunned, et nüüd tahaks midagi öelda – võib-olla on hea mõte võtta hetk ja mõelda: kas sellest on teisele inimesele kasu? Kas see aitab teda kuidagi? Kui jah, siis ütle. Kui ei, siis… ole vait
Kas see seestpoolt tungiv vajadus midagi öelda tuleb sulle tuttav? Oled sa näinud seda teiste juures? Kuidas teiste ütlused sulle mõjuvad?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Ligi miljoni aastaga tekkinud harjumused kaovad visalt
Mõned päevad tagasi coaching sessioonil jõudsime ühe coacheega kuulamise teemani. Täpsemalt, miks on ikkagi nii raske teist inimest ilma vahelesegamiseta kuulata, keskenduda sellele, mida ta räägib ning panna samaaegselt enda mõtted ja agendad kõrvale.
Panen lauale Pulitzeri preemia laureaadi, 20. sajandi ühe tuntuima kultuuriajaloolase Will Duranti raamatust “Ajaloo suurkujud” väljavõtted, mis vastavad küsimusele kuulamisest (ja veel paljudele küsimustele, mis puudutavad konkureerimist, võitlust, “naabrist parem” olemist jne). Duranti raamatud kuuluvad minu lemmikute sekka, soovitan neid lugeda, neis on vastuseid mitmetelegi küsimustele, mida mitmetest juhtimisraamatutest ei leia. Ent siin siis väljavõtted:
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Ees minemise definitsioon: kuulates tähelepanu kõigile
Rootsis juhitud seminaril kuulsin üht parimat ja konkreetseimat ees minemise ehk leadership´i definitsiooni: leadership tähendab kõigile tähelepanu pööramist.
Nii ütles firma värske president, kelle lubadus seminaril osalenud keskastmejuhtidele oli: annan endast parima, et kõigil oleks oma ruum minu ajas. Seda avaldust oli seda üllatavam kuulata, et tegu oli jaapanlasega, kelle ärikultuuris sellelaadset mõtlemist tõenäoliselt liiga sagedasti ei kohta.
Igatahes oli firma presidendi etteaste juhide ees tervikuna muljet avaldav. Et juhitud seminari teema oli osa aastasest juhtide leadership´i koolitusprojektist, siis oli juhi etteastet pärast tema lahkumist hea ka kohe osalejatega analüüsida. Selgus, et kõige sügavama jälje oli jätnud mitte lubadus kõigile tähelepanu pöörata või mehe senine kogemus või tulevikupildi kirjeldus.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Juhi võimsaim töövahend – kuulamine
„Peaksime edasistes tegevustes kokku leppima. Mida pakute, mida võiks teha?“
„Eile nägin jube lahedat filmi, kus…“
See on hetk ühest päriselt toimunud koosolekust mõned kuud tagasi. Ja tegelikult tuleb neid hetki ette päevast-päeva – sa räägid midagi teis(t)ele ning juba rääkides tunned, et tegelikult ootab teine inimene ainult võimalust, pausi sinu jutus, et oma agenda ära rääkida. Tema jutul pole mingit pistmist sinu jutuga. Kui soovid seda protsessi kõrvalt näha, siis eriti hästi valdavad seda kunsti Foorumi saate külalised.
Vähe on kommunikatsioonis asju, mis enam ärritavad, kui see, et teine inimene sind ei kuula. Igatsorti juhtimise ja kommunikatsiooniteooriates kinnitatakse, et kuulamine on üks tähtsamaid, kui mitte tähtsaim kommunikatsiooni oskus. Aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda teha?
Carol Wilson toob raamatus Best Practise in Performance Coaching ära kuulamise viis taset, mis minu jaoks on selgeim ja konkreetseim teemakäsitlus kuulamisest. Siin nad on.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
