“Mul oli täna raske päev”…”Minul ka!”
Viimasel ajal on tublisti kasvanud inimeste huvi coaching´u vastu ja nii olen ka olnud kutsutud päris mitmele koosviibimisele väiksemas või suuremas ringis rääkima, mis on coaching, kuidas see käib ja millega seda süüakse. Ning iga kord oleme jõudnud ka küsimuseni, mis on see esimene, võib öelda ka otsustav ja kriitiline samm, mida inimene peaks tegema, kui ta tahab olla parem juht, parem koostööpartner, parem coach.
Suhtun reeglina kerge skepsisega kategoorilistesse väidetesse, nagu „Sa vajad ainult 5 trikki, kuidas paremaks saada“ või „Ainus viis edukas olla“ (need tavaliselt üle Suure Lombi ehk Atlandi ookeani meieni ujuvad „lõplikud tõed“ kõlavad nagu „Kuue kuuga trollijuhiks“, minuealised ja vanemad ehk veel mäletavad seda loosungit 
). Elu kipub olema veidi rohkem värve, kui must ja valge.
Ent paremaks coach´ks , inimeseks, kes aitab teistel nende eesmärke klaaritada ja täita, saamise puhul julgen küll välja öelda esimese sammu retsepti, mis tundub pädevat alati ja kõikide puhul. See kõlab nii: ole vait.
Vait olemise sünonüüm antud juhul on kuulamine. Tundub lihtne? Tegelikult on see paljudele meist kuratlikult keeruline.
Me ei kannata pause, me räägime kõik pausid täis. Jaapanlased ütlevad, et pausi inimeste vestluses tuleb austada, kuna see on märk sellest, et inimene mõtleb.
Meil on sageli tungiv vajadus rääkida teise inimese jutu sisse oma kogemusest. Me kuulame inimese ära („Mul oli täna raske päev“) ja räägime siis sellest, kui raske päev meil endil oli.
Me torkame koosolekutel sekka teemaväliseid lugusid („Teate, mis minuga täna juhtus!“).
Me ütleme meie juurde uue toreda ideega tulnud inimesele: „Jah, see on tõesti tore idee. Aga kas sa ei tahaks teha veel niimoodi…“
Meil on vaja avaldada häälekalt arvamust asja kohta, millest me ei mõika sendi eestki (Lugege-kuulake mistahes meediaväljaannet).
Meil on vaja anda hinnanguid, pidevalt ja kõigele – eelkõige muidugi teiste inimeste kohta.
Ja nii edasi. Meie sees elav rahutu Ego ei anna meile rahu ja nõuab pidevalt tähelepanu. Vait olemine ja kuulamine tähendaks tema tiibade kärpimist. Ent enne Ego kontrolli alla saamist pole võimalik võtta vastu tagasisidet nii, et sellest ka kasu oleks. Pole võimalik olla parem juht, parem koostööpartner.
Seega. Iga kord, kui tunned, et nüüd tahaks midagi öelda – võib-olla on hea mõte võtta hetk ja mõelda: kas sellest on teisele inimesele kasu? Kas see aitab teda kuidagi? Kui jah, siis ütle. Kui ei, siis… ole vait
Kas see seestpoolt tungiv vajadus midagi öelda tuleb sulle tuttav? Oled sa näinud seda teiste juures? Kuidas teiste ütlused sulle mõjuvad?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kes on hea juht?
„Igaühest võib saada hea juht!” Olen seda väidet lugenud päris mitmes, muidu täitsa heas, raamatus ning kuulnud ka mitme inimese suust. Ja alati mõelnud, et … ega vist ikka ei või. See on tõsi, et igast inimesest võib juht saada. Oskusi on võimalik õppida ning juhiks reeglina pannakse, mitte ei hakata. Ent oskused on vaid heal juhul neljandik hea juhi tööst inimestega. Kolm neljandikku tööst teevad ära hoiakud ja emotsionaalse intelligentsuse kasutamine.
Ja mida see hea juht õieti tähendab? Mida siis hea juht teeb? Kohandades tükki paari nädala pärast ilmuvast raamatust Tagasi Mängu, siis hea juht:
Asetab ego tahaplaanile. Juhi töö objekt on inimene ja viimase areng. Ehkki sõnades lihtne, on ego ehk enda tahtmiste, mõtete, lahenduste, ideede teadlik tahaplaanile asetamine ülesanne, mis väga paljudele inimestele pole jõukohane. Põhjuseid võib olla erinevaid ja nad on omavahel tihedalt põimunud – pidev tõestamisvajadus, kartus oma maine pärast, madal enesekindlus jne.
Maailma üks tippcoach´e Marshall Goldsmith taandab aga need põhjused ühe suure alla – enamikel meist, eriti aga juhtidel on pidev vajadus võita. Pidev vajadus olla teistest parem. See tähendab aga seda, et inimese ego on pidevalt näljane ja otsib toitu – minu lahendus on parim, mina tean, kuidas asjad käivad.
Asja teeb keerukamaks veel see, et juhid on saanud oma esimesed „pagunid” just seesuguse käitumise tagajärjel – näidates ennast oma bossidele kindlameelse ja otsustava juhina. Paraku on seesama edukogemus see, mis võib hakata takistama arengut juhina.
Laseb lahti soovist kontrollida. Hea juht laseb lahti soovist kontrollida teise inimese arengut ja tegevusi. Ja lisaks laseb ta ka lahti soovist säilitada ja arendada inimese usku endasse, kui erakordselt võimekasse inimesesse. Juhi jaoks on oluline aidata inimesele läbi enesekindluse kasvu luua personaalset edukogemust, mitte aga panna teda endaga võrdlusesse.
Teenib usaldust. Usaldusel on kaks poolt. Esiteks tugineb usaldus loogikale, sellele, et sa tead enam-vähem, mida teiselt inimeselt oodata. Juht on loogika mõtte järgi usaldusväärne siis, kui ta peab kinni oma lubadustest kuni lihtsamate, ent mitte vähemtähtsamate asjadeni – ta ilmub kohale kokkulepitud ajal, vestlused lõppevad kokkulepitud ajal ning inimene tunneb, et see on just see abi, mida ta ootas.
Ent usaldus tugineb ka emotsioonidele, teadmisele, et sa avad ennast teisele inimesele teades, et ta ei kasuta seda kurjasti enda või kellegi teise huvides. Näiteks võib rahulikult teatada juhile, et sa pelgad inimeste ees esineda, kartmata, et ta korraldab sulle sellepeale kohtumise 100 rahulolematu töötajaga. Emotsioonidele tuginev usaldus on see, mis loob juhi ja inimese suhtele sisulise väärtuse.
Vaja on mõlemaid, üks ei saa ilma teiseta. Kui loogikale tuginev usaldus on see, mis tagab tööprotsessi käigushoidmise, siis hea tulemus eeldab usalduse emotsionaalse külje olemasolu. Kui mõlemad küljed on hästi toimivad, siis tekitab see inimestes tundeid nagu turvalisus, sõprus, partnerlus, koostöötahe. Siis on ka usaldus.
Näeb teise inimese silmadega. Ehk empaatiline. Empaatia on inimese emotsionaalse intelligentsuse üks olulisemaid koostisosasid. Kui ego taltsutamise puhul läheb vaja emotsionaalse intelligentsuse tükke, mis tegelevad iseenda tunnete mõistmise ja kontrollimisega, siis empaatia puhul kuluvad marjaks ära oskus n.ö astuda teise inimese sussidesse ja üritada mõista, mis on ühe või teise väite, vastuse taga. Ehk sisuliselt tähendab see tahet ja oskust mõista teise inimese tundeid ning ka seda, mis neid tundeid käivitab.
Muuseas, erinevalt IQst ehk mõistuse intelligentsusest on emotsionaalset intelligentsust (EQ) võimalik õppida, harjutada. Ja EQ tase ei ole uuringute järgi kuidagi seotud inimese elukutsega. Küll on aga tuvastatud veel paar huvitavat fakti seoses EQga – naised on EQ tasemelt meestest veidi üle. Ent veelgi huvitavam on teada, et ametihierarhia järgi on EQ tase kõrgeim keskastmejuhtidel, tippjuhtide seas hakkab EQ tase taas vähenema. Tõenäoliselt on see seotud suurema vastutusega, mis toob kaasa alateadliku vajaduse suurendada kontrolli sündmuste ja inimeste üle. Ja küllap mängib oma rolli ka eelpool kirjeldatud edukogemuse kinnistumine.
Näeb inimestes potentsiaali. Hea juht mõtleb inimestest nende potentsiaali võtmes. 2007. aasta alguses andis Raul Rebane, Gerd Kanteri maailmameistriks ja olümpiavõitjaks viinud tiimi juht Õhtulehele intervjuu, järgnev on lõiguke sellest:
Gerd Kanteri olemasolu teadvustas Rebane 2000. aastal.
„Olin selleks ajaks valmis sportlasega kohtuma. Koostöö algas küsimustest ja kõhklustest. Iga treener teadis, et kettaheitja peab suutma 200-kilose kangiga harjutada. Kui tõstad 16aastaselt niipalju, siis heidad 21aastaselt niipalju. Mina tahtsin need tõed kahtluse alla seada, saada teada, kes on tegelikult andekas ja kes on keemik, ning mis seisab tulemuse taga. Aimasin, et üksnes kasv ja kaal ei loe, et selle järgi oleks andekaid liiga palju. Aimasin, et uurida tuleb hoopis motivatsiooni. Tänaseks tean, et Jaan Talts ja Erki Nool on nagu üks inimene, ainult et Talts kaalub rohkem.”
PS Sõna juht võib asendada sõnaga coach, sest sisuliselt tähendab selline juhtimisstiil töös inimestega coaching´u tegemist.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
