Miks ühed saavutavad eesmärgid ja teised mitte?
Mis teeb ühed inimesed edukaks ja teisi mitte? Jättes praegu kõrvale kõikvõimalikud viited talendile, juhusele, töökusele, tarkusele jne, tundub olevat üldaktsepteeritud mõtteviis, et edukad inimesed seavad endale sihte ja liiguvad ka aeglaselt, ent kindlalt nende poole. Sestap ongi koolitused on pungil eesmärkide seadmise tehnikaid ning iga juhtimise-meeskonna-eneseabi õpik räägib sellest, kuidas sihte seada ja neid ära teha.
Ja siis saabub „esmaspäev“ – 8 10st suitsetamise mahajätjast hakkab uuesti suitsetama, umbes pooled inimesed annavad uusaasta lubadusi, ent vaid marginaalne osa suudab neid täita jne. Milles siis asi?
Leidsin suurepärase artikli PsyBlog kodulehelt, mis väidab, et lisaks kõikidele headele nõuannetele kuidas sihti seada on ka vähemalt sama palju nõuandeid, mis kaasa ei aita ja mis sagedasti hoopis vastu hakkavad töötama. Kuidas siis?
Järgnevas on 10 üsna tavapärast „tehnikat“ eesmärgi seadmisel.
- Tee tegevusplaan, kuidas sa samm-sammult eesmärgini jõuad
- Motiveeri ennast keskendudes kellegi teise tegemiste jälgimisele, kes on saavutanud samalaadse eesmärgi
- Räägi teistele oma eesmärgist
- Mõtle kõigele sellele halvale, mis juhtub siis, kui sa eesmärki ei saavuta
- Mõtle kõigele sellele heale, mis juhtub siis, kui oled eesmärgi saavutanud
- Proovi kõrvale panna negatiivsed mõtted eesmärgist ja sellest, mida pead selle saavutamiseks tegema
- Premeeri ennast edusammude puhul
- Toetu tahtejõule
- Pea oma sammude kohta arvet
- Fantaseeri ja visualiseeri, kui äge Su elu on siis, kui oled eesmärgi saavutanud
Ülalkirjeldatud nimekiri on päris psühholoog Richard Wisemani eelmisel aastal avaldatud uuringust, kus ta küsitles tuhandeid inimesi nende eesmärkide ja nende saavutamisviiside kohta. Ja mõistagi jälgis ta ka seda, kui paljud ja kuidas inimesed oma sihtideni jõudsid. Eesmärgid olid näiteks suitsetamisest loobumine, kaalu vähendamine, uue töökoha leidmine jne.
Ja tulemused? Ainult 10% inimestest saavutas oma eesmärgi. Ülejäänud loobusid. Wiseman leidis, et loobumisi mõjutas tugevasti ka see, millist strateegiat eesmärgi saavutamiseks kasutati. Tuginedes tulemuste analüüsile väitis Wiseman, et ülalloetletud strateegiatest paarisnumbritega (2,4,6,8,10) tähistatud pigem takistavad või mõjuvad suisa negatiivselt eesmärgi saavutamisele.
Ja teisalt, paaritute numbritega tähistatud strateegiatel oli suurem tõenäosus õnnestuda. Seega leidis Wiseman, et eesmärgi poole liikumisel tagab surema tõenäosuse, kui:
- Teed konkreetse tegevuste samm-sammulise plaani, ehk jagad oma suure eesmärgi väikesteks alameesmärkideks ja paned need kirja
- Räägid teistele inimestele oma eesmärgist, see tõstab sinu enda motivatsiooni ja võetud vastutust
- Mõtled kõigele heale, mis juhtub siis, kui oled eesmärgi saavutanud (ent väldi fantaseerimist)
- Premeerid ennast edusammude eest
- Pead arvet oma edasiliikumise üle
Kõlab täitsa mõistlikult ja teostatavalt, kas pole?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
VIDEO: Kui õige alustaks küsimusega “miks”?
Olen juba mõnda aega tahtnud lugeda Simon Sineki raamatut “Start With Why“, siiani pole see õnnestunud. Ja tegelikult pole ma seda tänagi lugenud. Kuniks aga raamat minuni jõuab, naudin eelmaitset Sineki blogist, twitterifeedist ja ülesastumistest. Allpool siis üks nendest.
Tema jutu põhiolemus on nn kuldne ring, kus keskel küsimus “miks”, siis järgmine ring küsimus “kuidas?” ja välimine ring küsimus “mida?”. Ning tema jutu iva on: head juhid, head organisatsioonid alustavad küsimusega “miks?” ning liiguvad siis väljapoole. Seda ka muuhulgas müügijuttudes.
Tavalised juhid, tavalised firmad aga alustavad juttu sellest, mida ja kuidas nad teevad. Igav. Sinek väidab ka, et inimestena oleme nii ehitatud, et meie käitumist juhib limbiline süsteem, mis tegeleb eelkõige emotsioonide, tähenduste ja tunnetega. Ostuotsuseid, nagu ka seda, kas me juhile, tema ideele järgneme, teeme ennekõike sellesama limbilise süsteemi abil, mitte faktidele tuginedes.
Seega, kui õige alustaks küsimusega “miks”?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Hea uus koolitus, too Saak koju
Panime hea kolleegi Kristjan Otsmanniga (Selge Pilt) kokku kahe päevase koolitusprogrammi nimega “Saak”, mis kutsub esile ja viib läbi reaalse ning käegakatsutava muudatuse ettevõttes/osakonnas. Koolitusprogrammi tulemusena on igal võtmeisikul olemas konkreetne tegevuskava, mis on kalendrisse pandud nii, et see ära tehakse. Koolitajad aitavad lisaks kava koostamisele seda coaching´u abil ka ellu viia. Kui Sul on huvi, mida ja kuidas me teeme, võta ühendust: raimo@mindsweeper.ee või kristjan@selgepilt. ee.
Allpool programmi tutvustav slaidishow.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
