Devalveerimine kui malakas
On huvitav, kuidas inimese jaoks mõisted ja nende tähendus ajas muutuvad. Devalveerimine oli veel kuu aega tagasi sõna, mille ütlejat vaadati kui poolearulist ja rahvavaenlast. Täna räägivad ka kõige väärikamad eksperdid meie seast krooni devalveerimisest kui ühest võimalusest, et majandusele veidi elu sisse puhuda. Tõsi, räägitakse kui halvemast võimalusest, vähem halb on suurte kärbete tegemine ja järsk kokkuhoid. Mis toob kaasa ettevõtjate jaoks õõva tekitava hindade languse.
Devalveerimine on täna sisuliselt malakas, mis väidetavalt ripub meie kõigi kohal, kui riik ja ettevõtjad ei suuda teha sügavat kärbet oma kulutuste tasemes. Enam pole juttugi sellest, et devalveerimine on tehniliselt pea võimatu (see jutt pole ausalt öeldes kunagi väga veenev olnud), et devalveerimisest räägivad ainult veidrikud või et devalveerimisest rääkimine on kuidagi ebapatriootlik ja rahvavaenulik tegevus.
Devalveerimine kui võimalus on laual. Mina ei oska hinnata selle toimumise tõenäosust ja kardan, et seda ei oska teha keegi. Investeerimispanga Merril Lynch´i analüütiku pakutud 33% tõenäosust devalveerimisele tundub mulle sama kindlalt tõsiteadmisele tuginev kui Igor Mangi iga-aastane huku ja kaose prognoos.
Mulle tundub ka, et see malakaga vehkimine on löönud pendli jälle teise serva – kulude kokkuhoiust tahetakse teha üleüldist eesmärki omaette. Samas on kulude kokkuhoidmisel konkreetse ettevõtja jaoks ikkagi konkreetne eesmärk – oma äri vähemalt veepeal hoidmine ning kui on julgust ja sisu, siis ka arendamine, efektiivsemaks muutumine, konkurentide ees eelise leidmine. Kulude kokkuhoid on ettevõtja jaoks vahend, mitte eesmärk. Olgu ekspertide ja riigijuhtide poolt kokkuhoiule inkrimineeritav eesmärk nii üllas kui tahes, kasvõi devalveerimise ärahoidmine.
Devalveerimine kui malakas töötab argumendina hästi aga riigi kärbete põhjendamiseks. St kui me riigi kulutusi ei kärbi, siis oleme sunnitud krooni devalveerima ja kannatavad kõik. Jah, tõsi. Ning õnneks on see probleemil täitsa käega katsutav võimalik lahendus – koalitsioon peab kokku leppima kärpes ja selle kiiresti ka päriselt ellu viima. Vähem juttu ja pikem samm, nagu sõjaväes, tahaks öelda. Aitab sellest malakaga vehkimisest, teeks nüüd tööd ka.
Muuseas, garantiid ei anna keegi ehk teisisõnu, isegi kärbete õnnestumine ei tähenda, et devalveerimist kindla peale ei tule. Ning mõistlik on ka see stsenaarium enda jaoks läbi mõelda. Üks, mis aga kindel – kindlasti pole krooni devalveerimine maailmalõpp ning kindlasti on ka pärast devalveerimist inimesi, kes käivad tööl, poes ja kinos.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Lati devalveerimist ei ole võimalik prognoosida
Vaadates Lätiga seotud uudistevoogu, siis tekib minus ikkagi üha enam veendumus, et väga hea mõte võib olla ettevõtjatel oma äri lati devalveerimise vastu kindlustama hakata.
Ning asi, millega seejuures kindlasti ei ole mõtet tegeleda, on üritada prognoosida, kas devalveeritakse või mitte. Või et millal devalveeritakse. Sest see ennustus on niikuinii määratud luhtumisele, õigemini, sellel ennustusel puuduks igasugune tõsiseltvõetav põhi. Ja üks oluline asi veel: kindlasti ei tasu uskuda selle teema juures poliitikute-analüütikute kinnitusi, kinnitusi nii ühelt kui teiselt poolt. Need on kõigest uskumused, arvamused.
Seega, jättes kõrvale igasuguse paanika, ahastamise ja musta hukatuse maalimise: hea mõte võib olla kindlustada oma äri (või vähemasti kriitiline osa sellest) juhuks, kui tõesti peaks juhtuma, et latt devalveeritakse.
PS Veelkord: Ma ei prognoosi ega taha ega oskagi prognoosida, kas latt devalveeritakse või mitte. Mõistlik oleks selle võimalusega lihtsalt arvestada.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Lati devalveerimine lähemal kui kunagi varem
Hea sõber naases paar päeva tagasi Lätist ja märkis, et mõned päris tõsiselt võetava inimesed rääkisid lati devalveerimisest. Võib öelda: taaskord. Ja võib öelda: ja-jah, räägi-räägi, eks neid kuulujutte ole ennegi kuuldud. Seekord aga võib asi olla tõsisem kui kunagi varem.
Äripäeva veebiküljel on juba terve trobikond uudiseid, kuidas Läti valitsus päästab Parex Panka, ostes läbi riigile kuuluva panga 2 lati eest pangas kontrollpaki. Küllap tähendab see veel miljoneid latte, Parex grupi suurust arvestades pigem isegi eesti kroonides miljardeid maksumaksja raha finantsauku uppumist. Ja olen valmis kihla vedama, et see pole veel kõik. Ma ei usu, et Parex Pank oli Lätis ainus, kes kinnisvarabuumi kõrgehetkedel pilvedesse kihutas.
Teema on kuum ja tõenäoliselt on sellest teemast ka Äripäeva esmaspäevane esikülg. Ja õigusega. Mida võib tähendada see Eesti jaoks? On selge, et Londonis konditsioneeritud õhus istuva analüütiku jaoks tähendaks lati devalveerimine selgelt märki Baltimaade kui terviku majanduse nõrkusest, et mitte öelda uppi kukkumisest. Kui devalveerub Läti latt, pöörduvad küsivad pilgud eelkõige Eesti poole. Jällegi, jumal tänatud, et meie pangad on Põhjamaade pankadega omanduses, mis vähendab tublisti survet meie kroonile. Kuid häda saab lõunast tulla mitte ainult devalveerimise survena.
Eesti ettevõtjaid on Lätis mõne tuhande ringis, oleme harjunud Lätit pidama osaliselt oma koduturuks ning devalveerimine tähendaks investeeringu väärtuse automaatset vähenemist. Ning selle kaudu korralikke kahjumeid ka Eesti päritolu emafirmadele. Eesti Panga andmetel oli suve keskpaiga seisuga Eesti päritolu otseinvesteeringuid Lätis 23 miljardi krooni eest, see tähendab tervelt kolmandikku kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringute positsioonist. Siia lisanduvad veel summad, mis on läinud lõunanaabrite juurde laenudena, nende osaline või täielik korstnasse kirjutamine oleks devalveerimise korral garanteeritud. Seega ei räägi me investeeringute väärtuse vähenemise korral mitte mõnedest miljonitest, vaid pigem kümnetest ja sadadest miljonitest läti rahaahjudes põlevatest kroonidest.
Seega, mis siis teha? See oleneb äri valdkonnast, investeeringust, selle pikkusest ja olulisusest ja muustki. Ent igaljuhul on praegu viimane aeg ettevõtetes läbi mängida stsenaarium: mida teha siis, kui latt devalveeritakse…Ning tahaks ka täpsemalt teada, mida sisaldab meie valitsuse ja keskpanga tegevuskava võimalike tõsiste raskuste korral käitumiseks.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
