Artikkel Postimehes: Neljas võim istub Concorde´i pardal
Mul ei ole muud võimalust kui auväärt žüriiga nõustuda. Ent samas, võib-olla on asi minu muutunud vaatenurgas (aktiivsest meedia tegijast meedia tarbijaks), võib-olla üldises foonis meedia suhtes, aga ma ei ole päris kindel, kas saaksin nõustuda samalaadse väitega meedia kohta üldiselt – pean siin silmas eelkõige kirjutavat pressi. Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Võimalus mõjutada – Ära kliki saastal
Ühinen suhtekorraldaja ja muidu väga ärksa mõtlemisega Daniel Vaariku üleskutsega mitte klikkida saastal. Meediaväljaannete portaalides käib arvestus paljuski klikkides, kaudselt klikkide arvu (täpsemalt unikaalseid vaatajaid nädalas, saad näha võrdlust siin) müüakse ka reklaamikliendile. Klikkide-kommentaaride arv on ka üks kriteerium, mille järgi toimetajad artikleid ülespoole tõstavad. Et ikka rohkem klikke saada 
Meenub ka üks konkreete näide klikkide arvu ja uudise väärtuse vahel. Äripäev Onlinest aastate tagant. Nimelt oli juhtunud kusagil selline lugu, et põdrapull tegi lehmale vasika. Laskumata arutelusse, kuidas selline uudis üldse künnise ületas (kinnitan, et Äripäevas endas oldi vähemalt samavõrd ehmatanud kui mõned lugajadki), sai sellega konkreetse loo puhul kiirelt selgeks seos klikkide arvu ja uudisväärtuse vahel. Igaljuhul oli see tolle päeva kõige loetavam uudis. Seda ei saa ehk üldistada, aga midagi ta siiski ütleb.
Muuseas, olen ka kuulnud, et ehkki klikkide/vaatajate arv on endiselt tähtis, on vähemasti osa veebiväljandeid otsustanud panustada olemasolevatele kundedele parema sisu tootmisele. St siis mitte iga hinna eest taga ajada klikke ja uusi vaatajaid. Ühe näitena siin toosama Äripäev.
Seega, kutsun üles klikkima häid artikleid, väärtustama head ajakirjanduslikku materjali ning mitte klikkima olematu uudisväärtusega lugudele. See kehtib ka väga mitmete Eesti poliitikauudiste kohta, millest väga suur osa on lihtsalt “ise oled loll” tüüpi tükid.
PS kõrvaloleva märgi saad endale erinevas suuruses alla laadida Danieli blogiküljelt.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kruuda fiasko peapõhjus – meedia põhiväärtuse peenrahaks tegemine
Täna teatas Oliver Kruuda meediafirma Kalev Meedia, eet paneb esmaspäevast kinni kõik oma paberil ilmuvad trükised. Teiste hulgas lähevad hingusele Just, Ärielu, Sporditäht. Seda on Kruuda poolt meedieksperdiks ja turundusguruks ülendatud Alar Pink põhjendanud trükimeedia nõrkusega, investorite puudusega ja üldse halbade aegadega. Jutt õige, aga kahjuks pooltõde. Päris põhjus on kuskil nende asjade taga.
Arusaadavalt on reklaamiraha trükimeedias tublisti vähem kui varem ja kukkumine on olnud ränk. Ent nii kummaline kui see ka pole, on kukkumine olnud ränk ainult teistele. Sest Kalev Meedia väljaannetes pole nende Kruuda omanduses olemise ajal, ei headel, veel vähem halbadel aegadel korralikult raha olnudki. Miks? Sest Kruuda pole hoolinud sõltumatu meedia põhiväärtusest – usaldusväärsusest, sellest, et tegemist on ainult lugeja huvides tegutsevate väljaannetega.
Eelkõige pean siin silmas Kalev Meedia n.ö kvaliteetajakirjandusele pretendeerivaid tükke – ajakirjadest Ärielu, telekanalit, veebikülge. Sest Kruuda ja tema käsundusohvitser Pink on ka avalikult teada andnud, et teevad oma uudiseid ja lugusid hoopis teistest kriteeriumitest lähtuvalt – positiivsusest ja ühiskonda edasiviivalt. Viimane on aga sagedasti tähendanud kummalisel kombel pea täielikku kattuvust Kruuda isiklike (äri)huvidega. Seega, ühiskond tähendab sisuliselt Kruudat ja tema ärihuvidega seotud poliitikuid, eelkõige talle olulisi tehinguid toonud Keskerakonda ja Edgar Savisaart?
Niisiis – ajakirjanduse põhiväärtuse vahetamine isikliku ärihuvi vastu pluss olematu müügitöö pluss arrogantne võhiklikkus meedia tegemisel võrdub 100 tööta inimest tänaval ning kümned miljonid (praegu veel ainult kümned) kroonid tuulde visatud raha.
Hmm, huvitav, kokkuhoiust rääkides, kas keegi ajakirjanikest on juba Alar Pinkilt küsinud, mis on saanud Porche´st?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Juht hiilimas vastutusest kõrvale
Koondamiste laine on kaasa toonud huvitavaid juhtumeid juhtide vastutusest. Õigemini näiteid sellest, kuidas juht mõistab oma positsiooni ja rolli.
Näiteks ütles Raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga mõned päevad tagasi Postimehele nii: “Mul oli juhatusele pakkuda eri variante, kuidas uudistetoimetuse töö võiks jätkuda, aga ju need polnud piisavalt head.” See oli pärast seda, kui ERRi juhatus oli otsustanud panna kinni Raadio 2 uudistetoimetuse, põhjuseks vajadus kulusid kokku hoida.
Purga lause on sõnasõnalt võttes väga suure tõenäosusega tõsi: tõenäoliselt ta tõesti pakkus variante ja need tõepoolest ERRi juhatust ei veennud. Mida aga võivad lausest välja lugeda Raadio 2 töötajad?
Esiteks. Need pagana bossid seal x korrusel (ma ei tea, mis korrusel ERRi juhtkond koos istub – RÜ) ei jaga ikka üldse matsu, nende jaoks on ainult kroonid tähtsad, inimestest, töötajatest ja kuulajatest neil poogen.
Teiseks. Meie juht küll võitles, aga näed, ei saanud temagi neist jagu. Kas ta ikka on võimeline meid kaitsma?
Kolmandaks. Hmm, mis minust nüüd saab. Kui läksid juba uudised, mida juht oli ometi lubanud, siis…. kes on järgmine? Ega juht, tundub, et ka päriselt ikka ei tea… Kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes teaks midagi?
Ma ei tea, kas Raadio 2 töötajad ka päriselt täpselt nii mõtlesid, võib-olla mõtlesid nii vaid mõned inimesed vms. Kuid igaljuhul sellises suunas kipuvad inimeste mõtted selliste väljaütlemiste puhul minema.
Ja tulemus? Segane värk: ühelt poolt võib olla tugevnenud meeskonnatunne, sest leitud on ühine välisvaenlane – ERRi juhtkond (ent samas on tegu sama organisatsiooniga!). Teiselt poolt on antud aga suurepärane võimalus ärevuse kasvamisele – isegi meie juht ei suuda meid kaitsta, asi tundub käivat üle tema pea ning tema sõna pole enam nii kindel.
Sellises positsioonis ei ole lihtne olla. Ent seda oleks olnud võimalik kui mitte vältida, siis vähemalt oluliselt leevendada. Kuidas? Kõige olulisem iva: juht ei tohiks (vähemasti avalikult) astuda konfrontatsiooni firmaga. Juhi palga sisse on kirjutatud ka vastutus otsuste eest, mida ta ise pole teinud ning millega ta mõnikord ka ise nõus pole. Öelda, et “nemad seal” on pahad ja nemad tegid, on vastutusest kõrvale hiilimine. Ning see ei jää märkamata ei töötajatel ega ka ülemustel.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Artikkel EPLi vahel
Tänase EPLi vahel ilmus miskit lisaleht, millesse ka rutakalt artikli lubasin kirjutada. Ja lubaduse ka täitsin, siin see tükk on:
Eesmärgitu koolitus laseb huupi
Koolitus võib tähendada palju asju, kuid on paar asja, mida koolitus kindlasti ei ole. Ta ei ole imerelv, mis kõik probleemid korraga lahendaks ja juhi eest kõik töö ära teeks.
Eelneva mõistmine või mittemõistmine on hea eeldus koolituse kasulikkuse adekvaatseks hindamiseks. Julgen ka väita: kahetsusväärselt suur osa koolitustest on tegelikult ettevõtja raha raiskamine. Miks? Sest suurel osal koolitustel puudub eesmärk, mõte, kontekst. Probleem pole niivõrd nende sisus. Puudu on vastus küsimusele: mida koolitusega tahan saavutada, millist muutust peab koolitus aitama läbi viia? Konkreetselt. Küsimusele peab vastust teadma eelkõige organisatsiooni juht.
Kui koolitusel puudub eesmärk, kui ta pole osa mingist teadlikult soovitud muudatusest, siis võib juhtuda, et ka koolituse mõju on olematu. Ka koolituste puhul kehtib ütelus: sa saad seda, mida tellid. Kujuta ette, et hakkad täpsust laskma. Sinust mõnekümne meetri kaugusel on märklaud, kus keskel on 100 punkti, iga järgmine ring väljaspoole tähendab 20 puntki võrra kehvemat tulemust. Selle asemel, et rahulikult ja innaroselikult (Inna Rose on üks läbi aegade edukaim Eesti laskesportlane) sihtida ja tulistada 100 punkti peale, haarad kauboi kombel puusalt revolvri ja kukud kõmmutama. Milline on tõenäosus puusalt tulistades, et saad pihta 100-le? Mitte just liiga suur? Samas umbes nii koolitustele aeg-ajalt just vaadatakse – teeme koolituse koolituse pärast, ja mõnikord võime isegi huupi pihta saada! Katse-eksitus meetodil koolituste tegemine on üsna kulukas viis õppimiseks.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
500 päevane edumaa
Sain selle nädala emotsionaalse obaduse neljapäeval, ekskolleegide valmistet Äripäeva esiküljelt. Pealkiri sedastab: 500 päeva kannatust. Artikkel ise on siin Seega, milline suurepärane võimalus masohhismiks! Ja neile, kes ei taha kannatada – teile on antud 500 päevane edumaa!
Aga vaatame veidi, kuidas see 500 päevane kannatuse periood ikka tekkis ja kui tõsiselt tasub seda võtta. Küsimustele saab vastuseid, kui mõtleme kahele asjaolule:
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
