Kohtume Köögis & Koogis
Käisime üleeile perega söömas kohas nimega Köök & Kook, Nõmmel, Raudtee tänaval. Imearmas ehtne Nõmme kohvik, kus küptetatakse oma saiakesi ning kus toit maitseb nagu vanaema tehtud. Oleme seal väga mitmeid kordi ennegi käinud ning oleme seal juba üsna “oma inimeste” tundega. Teine koht Nõmmel on “vana hea” Sõõriku kohvik, kus sageli puhkepäeva hommikuti söömas käime.
Köök & Kook Raudtee tänaval, Nõmmel.
Miks need kaks ülimõnusat kohta Nõmmel mulle meelde tulid? Ja miks ma järsku hakkasin kirjutama isiklikest asjadest, oma pere harjumustest? Sest ma tahan, et need kohad jääks alles. Mulle meeldib see soe tunne ja hõng, mis neis mõlemas kohas üle lauade hõljub. Mulle meeldivad need emotsioonid, mis seovad mind ja minu pere ja neid kohti.
Majanduslangus tähendab aga muuhulgas ka seda, et löögi all on just need, väikesed, hubased ja mõnusad väikekohvikud. Kus kliendid on omainimesed, kus tead baaridaami laste ja lastelaste nimesid ning kus gurmaanlikust elamusest olulisem on kodune ja turvaline tunne. Ma usun, et paljudel meist on mõni selline koht – mõni kohvik, mõni väikepood jne. Ma arvan, et on aeg, kus nad vajavad sinu abi, on aeg, kus oma lemmiku säilimiseks tuleb anda veidi enam kui tavapärane kord-kuus külastus. Mida ja kuidas? Ma ei tea, täpselt.
Mina igatahes propageerin oma lemmikkohti – et neil jätkuks kliente, et ma saaksin ikka ja veel sinna oma perega minna. Seega, kohtume Köögis&Koogis või Sõõriku kohvikus 
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kellest saab liider?
Kellest saab uus äriliider? Kõige täpsemini kriisi sügavust prognoosivast ärimehest? See pole veel midagi, kehvaks alles läheb, rääkivast tippjuhist? Kõige optimistlikuma prognoosi ja “häda pole midagi” jutuga tegijast? Hmm.
Vaatan siin Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsiooni (ESEA) liikmeid ja mõtlen, et kui paljud neist on sama kaalukategooria tegijad veel ka aasta 2010. Mulle tundub, et uus(uued) tegija(d) Eesti ärieliidi tipus on nimed, keda me veel heal juhul vaid aimame. Üldiselt on nad äriinimesed, nagu vanad olijadki, ent neil on siiski üks oluline erinevus: nad on erakordselt lahendustekesksed ja müüvad lootust.
Nad otsivad vähem süüdlasi, kiruvad vähem riiki ja/või Rootsi pankasid ning räägivad palju rohkem sellest, mida peaks tegema, et sellest jamast välja tulla. Konkreetselt. Nad tegelevad lootuse, mitte masenduse vahendamisega.
Võitja on see meediakanal, kes suudab neile tribüüni pakkuda.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Võimalus mõjutada – Ära kliki saastal
Ühinen suhtekorraldaja ja muidu väga ärksa mõtlemisega Daniel Vaariku üleskutsega mitte klikkida saastal. Meediaväljaannete portaalides käib arvestus paljuski klikkides, kaudselt klikkide arvu (täpsemalt unikaalseid vaatajaid nädalas, saad näha võrdlust siin) müüakse ka reklaamikliendile. Klikkide-kommentaaride arv on ka üks kriteerium, mille järgi toimetajad artikleid ülespoole tõstavad. Et ikka rohkem klikke saada
Meenub ka üks konkreete näide klikkide arvu ja uudise väärtuse vahel. Äripäev Onlinest aastate tagant. Nimelt oli juhtunud kusagil selline lugu, et põdrapull tegi lehmale vasika. Laskumata arutelusse, kuidas selline uudis üldse künnise ületas (kinnitan, et Äripäevas endas oldi vähemalt samavõrd ehmatanud kui mõned lugajadki), sai sellega konkreetse loo puhul kiirelt selgeks seos klikkide arvu ja uudisväärtuse vahel. Igaljuhul oli see tolle päeva kõige loetavam uudis. Seda ei saa ehk üldistada, aga midagi ta siiski ütleb.
Muuseas, olen ka kuulnud, et ehkki klikkide/vaatajate arv on endiselt tähtis, on vähemasti osa veebiväljandeid otsustanud panustada olemasolevatele kundedele parema sisu tootmisele. St siis mitte iga hinna eest taga ajada klikke ja uusi vaatajaid. Ühe näitena siin toosama Äripäev.
Seega, kutsun üles klikkima häid artikleid, väärtustama head ajakirjanduslikku materjali ning mitte klikkima olematu uudisväärtusega lugudele. See kehtib ka väga mitmete Eesti poliitikauudiste kohta, millest väga suur osa on lihtsalt “ise oled loll” tüüpi tükid.
PS kõrvaloleva märgi saad endale erinevas suuruses alla laadida Danieli blogiküljelt.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kes on tegija aastal 2014?
Lõpetasin täna ühe kaheksa kuulise koolitustsükli ühele kõrgemale õppeasutusele ning jutuks tuli korraks ka see, kuidas võiks niru aeg majanduses mõjuda nende “ärile”. Üks tundub selge olevat – kutseõppeasutused on majanduslanguses võitjad. Selle teema taustal aga piilub küsimus – millised on n.ö popimad ametid siis, kui majandus jälle tagasi maanteele tuleb ja ülespoole hakkab ronima?
Sellest sõltub veidi ka see, milliseid ameteid või erialasid võiks praegu gümnaasiumi või põhikooli lõpetajad valida. Vaatame lähiajalugu: näiteks 2008. aastal olid TTÜs popimad erialad logistika, maastikuarhitektuur, rahvamajandus, informaatika, äriinfotehnoloogia, ärindus ning geenitehnoloogia. Aastal 2000 olid samas ülikoolis popimad erialad haldusjuhtimine, rahvamajandus, ärikorraldus, geenitehnoloogia ja logistika. Seega, väike nihe mõnede erialade puhul, kuid mitte oluliselt ja märkimisväärselt. Ent kas see ka jätkub nii?
Siia juurde üks list: TOP 10 ametit praegu maailmas, listi tegijaks CareerCast.com. Ametite reastamisel on arvestatud lisaks teenimisvõimalusele ka stressi suurust, töökeskkonda, karjäärivõimalused jne.
1. Matemaatik
2. Aktuaar
3. Statistik
4. Bioloog
5. Tarkvara programmeerija
6. Arvutivõrkude ja -süsteemide insener
7. Ajaloolane
8. Sotsioloog
9. Tööstusdisainer
10. Raamatupidaja
Ent mis eriala valikut võiks soovitada Eesti gümnaasiumi või põhikooli lõpetajale 2009. aastal? Mis eriala lõpetajad on tegijad aastal 2013-2014, mil elame teistsuguses majandusstruktuuris, kasumiaaruanded loodetavasti tublis plussis?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kruuda fiasko peapõhjus – meedia põhiväärtuse peenrahaks tegemine
Täna teatas Oliver Kruuda meediafirma Kalev Meedia, eet paneb esmaspäevast kinni kõik oma paberil ilmuvad trükised. Teiste hulgas lähevad hingusele Just, Ärielu, Sporditäht. Seda on Kruuda poolt meedieksperdiks ja turundusguruks ülendatud Alar Pink põhjendanud trükimeedia nõrkusega, investorite puudusega ja üldse halbade aegadega. Jutt õige, aga kahjuks pooltõde. Päris põhjus on kuskil nende asjade taga.
Arusaadavalt on reklaamiraha trükimeedias tublisti vähem kui varem ja kukkumine on olnud ränk. Ent nii kummaline kui see ka pole, on kukkumine olnud ränk ainult teistele. Sest Kalev Meedia väljaannetes pole nende Kruuda omanduses olemise ajal, ei headel, veel vähem halbadel aegadel korralikult raha olnudki. Miks? Sest Kruuda pole hoolinud sõltumatu meedia põhiväärtusest – usaldusväärsusest, sellest, et tegemist on ainult lugeja huvides tegutsevate väljaannetega.
Eelkõige pean siin silmas Kalev Meedia n.ö kvaliteetajakirjandusele pretendeerivaid tükke – ajakirjadest Ärielu, telekanalit, veebikülge. Sest Kruuda ja tema käsundusohvitser Pink on ka avalikult teada andnud, et teevad oma uudiseid ja lugusid hoopis teistest kriteeriumitest lähtuvalt – positiivsusest ja ühiskonda edasiviivalt. Viimane on aga sagedasti tähendanud kummalisel kombel pea täielikku kattuvust Kruuda isiklike (äri)huvidega. Seega, ühiskond tähendab sisuliselt Kruudat ja tema ärihuvidega seotud poliitikuid, eelkõige talle olulisi tehinguid toonud Keskerakonda ja Edgar Savisaart?
Niisiis – ajakirjanduse põhiväärtuse vahetamine isikliku ärihuvi vastu pluss olematu müügitöö pluss arrogantne võhiklikkus meedia tegemisel võrdub 100 tööta inimest tänaval ning kümned miljonid (praegu veel ainult kümned) kroonid tuulde visatud raha.
Hmm, huvitav, kokkuhoiust rääkides, kas keegi ajakirjanikest on juba Alar Pinkilt küsinud, mis on saanud Porche´st?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Nädal totaalset muutumist
Eile möödus nädal minu “totaalse muutumise” algusest. Palusin abi enda mõnede minu jaoks ebameeldivate käitumisharjumuste muutmiseks, lubades iga eksimuse tähelepanijale maksta raha. Siin siis esimese nädala vaheraport.
Raha olen välja maksnud 100 krooni. Selleks 25 krooni kolleegile ühe “jah, aga..” ütlemise eest ning ülejäänud naisele, kuulamise, täpsemalt mitte tähelepanelikult kuulamise eest.
Meenutuseks, lubasin maksta 25 krooni igaleühele, kes tabab mind mitte tähelepanelikult teda kuulamas, uuele ideele otse või kaudselt vastu sõdimas või kedagi-midagi taga rääkimas.
Ning järeldused esimese nädala põhjal? Nagu näha väljaminekutest, on, vähemasti minu jaoks osutunud, kõige raskemaks teise inimese ära kuulamine. Ja seda kõige lähedasema inimesega. Ma ei tea, kas see on üldlevinud, et kipume ennast kõige lähedasemate inimeste juuresolekul kõige vähem kontrollima, tehes samas sellega mõnikord neile kõige rohkem haiget.
Ent sellise, osaliselt läbi mängu ja kihlveo läbi käitumisharjumuse muutuse tekitamine ja kinnistamine tundub vähemasti minu jaoks sobivat. Vajadus enda käitumist teatud olukordades kontrollida püsib pidevalt kuskil kuklas. Olen ka avastanud, et päeva jooksul tuleb ette üllatavalt palju olukordi ja võimalusi teiste inimestega suhetes libastumiseks. Juba nende võimaluste teadvustamine on olnud suur võit.
Seega, kes soovib proovida, soovitan. Anna ka teada, kuidas läheb. Lubaduse avalikustamine aitab sul seda paremini täita.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Fakte Eesti parimate ärijuhtide elust
Täna hommikuks oli töölauale potsatanud otsepostiga saabunud ümbrik, milles sees uus kuukiri Eesti Majanduslugu. Tegemist on Äripäeva aegadest ekskolleegi Peeter Raidla ettevõtmisega kajastada Eesti Majanduslugu läbi olulisemate persoonide ja sündmuste.
Lugeda veel pole jõudnud, aga Akadeemia laadses vormis olevast esimest numbrit avades vaatab vastu aukartustäratav kogus infot näiteks Armin Karu, Viktor Siilatsi, Oleg Grossi, Toomas Luhaääre, esimeste aktsiaseltside jne kohta. Sisuliselt on tegemist laiendatud Eesti majanduse kes-on-kes entsüklopeedia laadse asjaga, esitatuna läbi professionaalse ajakirjaniku jooksva sule, tundub.
Julgen väita, et Peeter Raidlal on tänases Eestis kõige süsteemsem ja põhjalikum andmebaas Eesti jõukamate inimestega seotud sündmuste ja eluloofaktide kohta. Ajakirjal on ka oma veebikülg www.eestimajandus.ee, ma pole veel jõudnud kaeda, kas ja kui palju veebikülge ja paberajakiri kattuvad. Aga andmebaasina võib veebikülg üsna väärtuslikuks osutuda.
Muuseas, ajakirja annab välja MTÜ, ehk et sisuliselt on tegu missiooniüritusega, nagu Peeter ka avasõnas kirjutab. Jõudu Peetrile!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Absoluutselt kõige kreisim jõuluvideo
Marketingimees Seth Godin näitab oma blogis jõuluvideot, mis vajutab täiega käed rüppe vaata ise
Oehh… polegi nagu midagi öelda. pilt on vahest palju-palju rohkem kui tuhat sõna
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
7 asja, mis sel aastal juhtuma hakkavad
Ma ei tea, milline tuleb selle aasta majanduskasv, millal võiks langus taas tõusuks pöörata või kui kallis on bensiiniliiter detsembris 2009. Ka ei tea ma, millised on aktsiate hinnad aasta pärast või kas riigi eelarve tuleb täis või mitte. Ja ega seda ei tea tegelikult keegi. Küll aga aiman siiski mõningaid asju, mis sel aastal juhtuma hakkavad.
Siin siis nimekiri asjadest, mis minu hinnangul võiks sel aastal aset leida.
1. Paljud inimesed muudavad end, oma käitumisharjumusi. Ent veelgi enamad ei tee seda.
Inimesed muudavad end reeglina mingi välise surve tõttu. See, et ühel heal päeval otsustab inimene lihtsalt midagi enda käitumisharjumustes muuta, kuulub pigem soovmõtlemise valdkonda. Samas on väline surve tänu majanduses toimuvale väga konkreetselt olemas. Küsimus on ainult selles, kas see surve on konkreetse inimese jaoks piisav, et ta hakkaks midagi ette võtma. Sest see tähendaks millestki loobumist, oma mugavustsoonist välja tulemist. Seega, arvan, et väiksem, ent siiski tuntav osa inimestest on sunnitud muutma oma käitumisharjumusi. Ja suurem osa ei ole selleks veel valmis.
2. Paljude ettevõtjate ärid hävivad.
See on turumajandus. Katseta, eksi, õpi, katseta uuesti. Kõik edukad eksivad ja hävivad aeg-ajalt. Olgu siin näiteks kasvõi Hannes Tamjärv, kes on Hansapanga ühe asutajana Eesti üks edukamaid ettevõtjaid, ent kelle osalusega sojatoodete tootja jõulude ajal pankrotistus. Sel aastal hävijate protsent tõenäoliselt kasvab, ent samavõrra kasvab ka kogemuste pagas. Edukad on need, kes teevad.
3. Oluliselt kasvab inimsuhete tähtsus ja väärtustamine.
Keerulistel aegadel hakatakse rohkem rääkima väärtustest, pööratakse rohkem tähelepanu kaasinimestele, meedia ja inimeste kõnepruugis kasutatakse üha enam sõnu kodu, lapsed, mees, naine. Äris läheb paremini neil, kes oskavad kliendiga luua inimlikel väärtustel põhineva suhte (vastandina rahal ja allahindlusele tuginevale suhtele).
4. Ettevõtlusilmas löövad särama uued staarid.
Sel aastal väheneb tublisti nende ettevõtjate mõju, kes on rajanud oma ärid poliitikute “määrimisele”, JOKKitamisele või teistele käru keeramisele. Uued staarid on vastutustundlikud ärimehed, kelle südameasjaks on lisaks eetilisele ärile ka vastutus kodanikuna oma riigi eest. Rainer Nõlvak on esimene uue aja äriliider, ent talle tuleb järglasi.
5. Edukad on need organisatsioonid, kes on paindlikud.
Kulude kokkuhoid ja koondamine on kaasa toonud organisatsioonide juhtimise tsentraliseerimise. Sest nii on lihtsalt kiirem ja efektiivsem kokkuhoidu saavutada. Ent see ei ole sageli lihtsaim ja kiireim viis surutisest välja tulla. Välja tulek eeldab lahendusi, loovust, paindlikkust, jagatud vastutust. Seda pakub aga pigem detsentraliseeritud orgnisatsioonimudel – eraldi väiksemad üksused, vastutus viiduna võimalikult allapoole, kliendile lähemale. Seega, edukad on need, kes suudavad säilitada ja ehk ka kasvatada organisatsioonis inimeste loovust, paindlikkust, katsetamisisu. Vastutust ei saa panna, vastutus tekib ainult valikute olemasolul.
6. Tekivad uued rahamasinad, uued ärivaldkonnad.
Meil on olnud panganduse aeg, telekomiaeg, piima-liha aeg (Venemaa eksport 90ndatel), kinnisvara ja ehituse aeg jne. Sel aastal näeme ühe-kahe valdkonna tugevat esiletõusu. Võib-olla on see midagi internetiga seotult, võib-olla misiganes tarkvaraga, võib-olla sotsiaalmeedia võrgustikuga ja võib-olla hoopis põllumajandusega. Ma ei tea. Sulgi on lennanud kõikidest ärivaldkondadest ning katsetama ja otsima on sunnitud kõik. Ent tean, et enne iga uut ja suurt tõusu on segadus ja tühjus. Ja suurte tõusjate täpne prognoosimine on tänamatu töö.
7. Me ei suuda tulevikku hästi prognoosida – suurem osa meist ei õpi seda kunagi, väiksem osa ehk õpib.
Sel aastal jõuab meist paljudele kohale, et igatsugu prognoosidest kinni hoidmine ja nende järgi elamine võib viia krahhini. Seega pole olulist mõtet üritada prognoosida, millal ja kas bensiiniliiter jõuab jälle 15 kroonile või et milline tuleb majanduskasv sel aastal. Ning veel hullem on hakata siis selle prognoosi järgi elama. Pigem tasub tegeleda võimalike stsenaariumitega, mida teha siis, kui üks või teine stsenaarium reaalsuseks osutub. Mõned teevad seda, suurem osa aga jätkavad uskumist prognooside tõsiseltvõetavusse.
Head uut aastat, head sõbrad!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Paradigma on muutunud – hoiame kokku
Kaks esmapilgul seosetut uudisekatket viimaste päevade uudistevoogudest. Jõulumüük kaubanduses tuleb sel aastal tõenäoliselt 10-20% väiksem, kinnitavad Viru Keskuse ja Ülemiste keskuse juhid. Samas kogus telesaade Jõulutunnel sel aastal heategevuseks rekordilised 3.5 miljonit krooni.
Võib-olla on seos meelevaldne, sest inimene näeb ikka seda, mida näha tahab. Ent ehk võib siis öelda, et mina tahan näha siin märki paradigma, meie mõttemaailma muutumisest. Säästmine ja tarbimise mõistlikumaks muutumine ühelt poolt ning kaasinimeste suurem toetamine teiselt poolt.
Mitmed inimesed on juba väga tabavalt ja täpselt öelnud, et meie uue aasta sõnapaar võiks olla “kokkuhoid”. Seda siis nii rahalises, tarbimise mõttes kui ka inimeste vahelistes suhetes. Ning vaadates kahte eespool kirjeldet uudistekildu ruttan teavitama – tundub, et oleme astunud suure sammu kokku hoiu poole.
Hirmus hea oleks ka, kui see kokku hoid aitaks meid viia mõne olulisema rahvusliku kokkuleppeni – näiteks hariduse- ja haldusreformi teemadel.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Tõmba juhe välja
Jõuluaeg tuleb igal aastal veidi nagu vargsi, pärast suurt kiiret. Nii ka sel korral. Paar mõtet, mida sellel pooleldi salamahti saabunud pühadeajal teha (ja mida kavatsen ka ise jõudu mööda järgida).
Kaader Joonisfilmist "Lepatriinude jõulud"
1. Tõmba juhe pistikust välja, otseses mõttes. Lülita arvuti välja ja proovi vähemalt üks päev olla ilma arvutita. Ehkki paljudele meie seast tundub see soovitus absurdne (sest see ei olegi mingi probleem), olen nii enda kui oma tuttavate seas täheldanud tendentsi üha enam istuda helendava ekraani taga.
2. Loe vähemalt üks raamat läbi. Hea on leida mõni ilukirjandustükk, ent sobib ka krimka või populaarteaduslik raamat (mulle kinkis hea kolleeg raamtu religioonist, medistsiinist ja bioloogiast. Neelasin seda juba eile öösel. Jätkan täna. Sisust ehk mõnikord hiljem).
3. Söö kasvõi väike amps traditsioonilist jõulutoitu – kapsast, verivorsti, kõrvitsat, kartulit, sealiha vms. Jõulutoit on traditsioon, mis, nagu iga traditsioon, seob. Tekitab veel ühe pide- ja turvapunkti (lisaks sellele, et saad kõhu täis ).
4. Tee midagi täitsa üksi ja endale. Mine trenni või jalutama. Võta aeg maha. See ei pea tähendama mingit enese süvaanalüüsi (olekski parem kui ei tähendaks), vaid koosolemist ühe mõnusa ja toreda inimesega. Ainsaga, kellega elad koos algusest lõpuni.
5. Tõmba juhe pistikust välja. Nüüd ülekantud mõttes. Käes on pühad, ole kohal nii vaimses kui füüsilises mõttes niipalju kui see on võimalik. St tähendab, ära tegele tööga – nii tegevustes kui mõtetes.
Ja nüüd… loe esimest soovitust
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Ootamatut edu pritsib näkku
Mul on jube hea meel, et Mihkel Raua raamat “Musta pori näkku” on Eestis bestseller nr 1. Tiraazh pärast kolmandat lisatrükki on kokku 28 000! Vinge!. See raamat sobib kui musternäidiseks sellest, kuidas me ei suuda adekvaatselt prognoosida tulevikku ning kuidas on mõistlik tegeleda valdkondadega, mis võivad kaasa tuua positiivse olulise mõjuga sündmuse. Udune ja ähmane jutt? Selgitan.
Mihkel Raud, pilt www.melu.ee
Tahame või ei taha, aga meie elu sündmused ei toimu lineaarselt ning me pole tegelikult võimelised olulisi sündmusi rahuldava täpsusega prognoosima. Paar kuud tagasi loetud “The Black Swan” oli selles mõttes silmade avaja minu jaoks, soovitan lugeda. Raamatu autor Nicholas Taleb aga väidab, et on olemas ärivaldkondi, mis on avatud pigem positiivsetele üllatustele kui negatiivsetele. Nagu ka vastupidi. Arusaadavalt soovitab ta keskenduda äri tehes just esimestele.
Millised siis on ärivaldkonnad, kus suurüllatus võib tulla pigem positiivne? Aga muidugi – raamatuäri! Kirjutades raamatut on selle menu kaunis keeruline prognoosida. Vaevalt et J.R. Rowling, Harry Pottery raamatute autor, nüüdne miljardär, oskas oma metsikumateski unistuses näha sellist edu. Meie oma Rowling on siis nüüd Mihkel Raud. Arvan, et ka kogenumad kirjanikud ja kirjastajad kui Raud ja Tammer oleksid tiraazhiga suurelt mööda pannud.
Millised ärid on sellega sarnased? Lähem sugulane on loomulikult muusikaäri. Vaevalt, et keegi teab hititegemise täpset valemit (kui üldse keegi, siis ABBA tegijad äkki?) ning hitiks saamine on üsna kontrollimatu protsess, nagu kinnitavad muusikud.
Muuseas, Taleb väidab, et samalaadne, n.ö no limits äri on ka konsultatsioon. Mõeldes mõnedele välismaa suurtele tegijatele, Tom Petersile (kes muuseas tuleb kevadehakul ka Eestisse), Anthony Robbinsile, Seth Godinile, Guy Kawasakile jt, siis tõesti, no limits. Ning kaunis keeruline on öelda, mille poolest just nemad eristuvad teistest, samuti väga tublidest tegijatest. Ent nemad (ja veel mõned) on staarid. Teised on konsultandid.
Pangandusest on samalaadne valdkond näiteks investeerimispangandus. Mis aga neid eelnevaid kõiki seob? Õnnestumine eeldab katseid. Ning reeglina väga palju katseid, millest ükski ei tohiks olla eelnevalt määratletud kui määrava tähtsusega, sellise kaaluga katse, millest sõltub kogu edasine äri. Sest seda, millise katse peale “õnn” kohale tuleb, ei oska me ette öelda. Ent piltlikult öeldes, uks tuleb lahti hoida.
Taleb toob ka näiteid äridest, mis on pigem avatud negatiivsetele mõjukatele üllatustele. Näiteks olgu toodud tavaline pangandus – võita võid sa fikseeritud tulu, juhtugi mistahes, negatiivse üllatuse puhul aga kaotada kogu raha.
Kuidas seda teadmist aga igapäevaelus rakendada? Ehk kuidas teha uks lahti, kuidas teha end ja oma äri avatuks võimalikule “õnnele”. Mõtle, mis sinu äri juures on see tegevus, kus saaks teha korduvaid katseid, kirjutada tinglikult öeldes oma raamatuid, mis võivad äri suureks suureks paisutada. Tee nii, et katseid oleks võimalikult lihtne teha ning et iga katse ei võtaks sinult kogu energia ja rahavaru.
Näiteks minu jaoks tähendas see teadmine konkreetselt tõuget hakata blogi kirjutama. Muuseas, bloginduses endas tuleb ka see prognoosimatus päris hästi välja. Seda, milline postitus saab hitiks, polegi nii lihtne prognoosida. Sõltub ajast, pealkirjast, sellest, milline on kriitline mass, kes seda levitama hakkab ehk sinu n.ö edasimüügiagendiks saab jne. Keeruline. Ainus võimalus on kirjutada, ja kirjutada palju. Ja pöidlad pihku panna.
Mihkel pani ka pöidlad pihku ja kirjutas raamatu. Ja läks korda juba esimesel katsel! Mis on saanud kirjanduse õpetajatest, kes räägivad mingile ainult neile teadaolevale ajaloole tuginedes, et kirjanikuks küpsetakse ja popimad raamatud tulevad ikka küpsedes jne. Jama. Me ei tea, mis saab hitiks. Teada saame ainult siis, kui katsetame. Siis on vähemalt võimalus. Mittemidagitehes pole sedagi.
PS kirjutasin The Black Swan raamatust ka ühes varasemas postituses
PSS mulle Mihkli raamat väga meeldis. mitmed nimed ja tegijad olid kuuldud ja mõned ka lausa tuttavad. ja Mihkel kirjutab lihtsalt suurepäraselt. ning loodan, et järgmises raamatus ehk pole niipalju “t..a”-sid ja “v..t”-e.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
