Uus äriliidrite põlvkond trügib peale
Vaatan siin Sten Tamkivi, Valdo Kalmu jt ettekandeid Teeme Äri konverentsilt trügib vägisi pähe mõte, et Eesti ühiskonna liidrite, sh äriliidrite kooslus on muutumas. Küllap varem või hiljem oleks see vahetus ehk niikuinii tulnud, ent majanduskriis on ilmselt seda protsessi kiirendamas.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Marju Lauristin: Teeme Ära ei tohiks tähendada Räägime Ära
Soovitus, vaata kommunikatsiooniasjatundja Marju Lauristini head ettekannet Teeme Ära konverentsilt. Demokraatiast, osalusdemokraatiast ning usust, kas me päriselt saame ka midagi ära teha. Suurim väljakutse on see, et Teeme Ära ei jääks ainult Räägime Ära ürituseks, ütleb Marju Lauristin. Ta lisab, et oluline oleks meil kõigil keskenduda mitte sellele, et “nemad seal Riigikogus” midagi teeksid, vaid sellele, mis toimub inimese enda lähikonnas, lähiümbruskonnas.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Postimehe head laupäevalisad
Olen viimase aasta jooksul tublisti muutnud oma meediatarbimise harjumusi ning nagu mõnest varasematest postitusest üsna kriitiline praeguse meedia suhtes. Küll arvan ennast nägevat ka märke muutusest, õigemini sellest, et keegi jaksab mainstream meedias hoolimata meelelahutuse pealetungist tegeleda ka veidi teistsuguste teemade üllitamisega. Jutt on Postimehest.
Kiidan valjul häälel Postimehe kahte laupäevalisa, uuenenud Arterit ja tuntud headuses AKd. Näited just tänasest lehest võetuna. Esimeses Postimehe arvamustoimetaja Urve Eslase väga hea intervjuu Armin Kõomägiga, tundliku sotsiaalse närviga ärimehe ja kirjanikuga ja veel väga mitmete huvidega inimesega. Ja AKs väga hea kolumn Viivi Luigelt kultuurist, Tiit Hennoste sisukas artikkel meediast ning nobeli laureaadi Amartya Seni arvamus kapitalismi tulevikust.
Well done, head ekskolleegid!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Jutustus mikromanageeritud sipelgast
Jutustus mikromanageerimisest ja sipelgast, kes hea töö tegemise eest koondati 
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Äripäev asus veeb 2.0-s rünnakule
Äripäev astus web 2.0 maailma. Peatoimetaja Meelis Mandel ja peatoimetaja asetätitja Aivar Hundimägi ning peadirektor Igor Rõtov avasid mõned päevad tagasi oma blogid, lisaks oma kontod Facebookis ja muidugi samas kohas ka Äripäeva külg.
Lõpuks ometi! Päris tuntav osa Eesti nooremast ettevõtjaskonnast surfab Facebookis, kolab mööda blogisid ja twitterdab ning jääb vaid üle imestada, kui vähesed ettevõtjad ärilises mõttes veeb 2.0 võimalusi ära kasutab.
Kolme ekskolleegi esimesi postitusi lugedes on seni kõige põnevam Aivari lugu Postimehe kolleegide tegemiste kohta. See on midagi sellist, mida lehes ei kirjutata, mis räägib meedia siseelust. Majandusest ja poliitikast saame lugeda lehest ja ajalehe veebiküljelt nii ehk naa, blogidest oleks huvitav rohkem lugeda sellest, mis Igorile, Meelisele ja Aivarile päriselt korda läheb.
Igaljuhul, jõudu ja panin feedid endale jooksma.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Petmine on nakkav ja ei sõltu raha suurusest
Vaatasin videot ja lugesin artiklit Newsweekist huvitava eksperimendi kirjeldust, kus otsiti vastust küsimusele: miks mõned inimesed petavad ja teised mitte? Vaadates lehtedest partnerite, investorite, riigi alttõmbamise juhtumite sagedust, siis on teema vägagi aktuaalne. Eksperimendi üheks tegijaks oli Dan Ariely, kes on kirjutanud ka väga hea raamatu iniimkäitumise irratsionaalsusest (Predictably Irrational).
Dan Ariely
Niisiis, refereerin eksperimendi kirjeldust. Klassikaline arusaam petmisest on see, et petmine (antud juhul on mõeldud eelkõige rahadega seoses – maksud, investorite petmine jne) on seotud ratsionaalsete valikutega, külm kalkulatsioon kulu ja tulu suhetega. Kas jään vahele või ei jää, kui suur on risk vahele jääda ja riski seos rahasumma suurusega jne. Mida näitas aga eksperiment?
Eksperimendi korraldajad panid hulga üliõpilasi lahendama matemaatika ülesandeid lühikese aja jooksul. Ette antud 20 ülesannet olid piisavalt keerulised, et neid kõiki polnud ajapuuduse tõttu võimalik ära lahendada. Viie minuti pärast öeldi: aeg! Ja koguti paberid kokku ja lubati maksta dollar iga õige vastuse eest. Keskmiselt maksti inimese kohta välja 4 dollarit.
Järgmiseks aga tehti pea kõik samamoodi, ainult paberit ekokku kogumise asemel kästi need katki rebida ja öelda, mitu ülesannet valmis saadi. Ja ennäe, keskmiselt inimese kohta maksta välja 7 dollarit. Mida täheldati ka, et ei olnud nii, et seltskonnas oli mõni üksik tegelane, kes pettis suurelt ja teised ei petnud üldse. Pigem pettis väikestviisi enamik osalejaid.
Otsiti ka seost rahasumma suuruse ja petmise ulatuse vahel. Lubati maksta erinevates gruppides erinevaid summasid – alates 10sendist kuni 10 dollarini, ent petmiste ulatus sellest ei muutunud. Endiselt petsid kõik omal, enda jaoks talutaval väiksel moel. Küll aga kahekordistus petmiste ulatus siis, kui tasu puhul polnud otseselt rahaga, vaid mingi asjaga, mida sai rahaks vahetada.
Siis tehti huvitav eksperimendiosa. Osalistel lasti kirjutada alla „aukoodeksile“ ning seejärel tehtid eksperiment. Ning… petmine lakkas. Dan Ariely väidab seega, et „kümne käsu“ või „aukoodeksi“ laadse asjaga inimese sidumine vähendab petmise isu üsna järsult.
Uuriti ka, kas petmine on nakkav. Eksperimendi ajal (ikka see matemaatikaülesannete lahendamine) tõusis üks üliõpilane (korraldajate poolt tegelikult kinni makstud) püsti ja hüüdis üle saali – mul on ülesanded valmis, mis edasi saab? Kõik ruumisolijad teadsid, et see on võimatu ning et tegu on häbitu valega. Koraaldajad aga maksid kõik ilusti kinni ning mingit kontrolli ei järgnenud.
Idee oli uurida, kuidas ja kas selline petmise eeskuju nakatab. Ja…see olenes sellest, mis ülikooli sviitrit püstitõusja kandis. Kui oli oma, siis petmiste ulatus suurenes märgatavalt, eeskuju nakkas. Kui aga seljas oli konkurentülikooli sviiter, siis petmiste ulatus…hoopis vähenes! Seega polnud küsimus selles, kas jääd vahele või mitte, vaid petmise normis, n.ö tavas.
Seega kokkuvõttes neli asja:
Enamik inimesed petavad, mitte küll suurelt, aga pigem väikestviisi (kas keegi teab kedagi, kes teaks kedagi, kes tunneks mõnda pühakut?).
Kui meenutada inimestele moraali, siis petmiste ulatus väheneb (Kas siin on muuhulgas vastus küsimuse ajakirjanduse ühe rolli, nn valvekoera hoiaku kohta?).
Kui petmise ihalduse objektil on asendajad ja objekt ise, nt raha, kaugeneb, siis petmiste ulatus kasvab (Aktsiad ja muud finantsderivaadid, maksud, kinnisvara – see polegi ju raha?).
Kui näeme enda ümber, enda läheduses, endaga seotud grupis petmist, siis hakkama ka petma rohkem (Kui oled korra ettevõttes, erakonnas, ühiskonnas, kus väikestviisi või ka suuremalt petmine on tava, siis see nakkab).
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Tagasi Mängu e-raamat siin lugemiseks
Panen veelkord üles ka oma e-raamatu “Tagasi mängu: Kuidas juhina ennast ja oma meeskonda tagasi platsile tuua”. Sa ei pea seda alla laadima, vaid saad siinsamas (või slideshare.net leheküljel) kohe lugeda (vajuta Full ekraani nupule).
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Artikkel Postimehes: Neljas võim istub Concorde´i pardal
Mul ei ole muud võimalust kui auväärt žüriiga nõustuda. Ent samas, võib-olla on asi minu muutunud vaatenurgas (aktiivsest meedia tegijast meedia tarbijaks), võib-olla üldises foonis meedia suhtes, aga ma ei ole päris kindel, kas saaksin nõustuda samalaadse väitega meedia kohta üldiselt – pean siin silmas eelkõige kirjutavat pressi. Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Intervjuu juhtide tipptreeneri Marshall Goldsmith´iga
Kolleeg Kristjan Otsmann teeb järgmisel nädalal intervjuu ühe maailma tunnustatuima juhtide treeneri ehk coachi Marshall Goldsmithiga. Väga on oodatud sinu küsimused talle, alates juhtide käitumisest majanduskriisis kuni … milleni iganes, mis on seotud juhtimisega. Pane oma küsimused siia kommenaaridesse või saada mulle personaalselt raimo@mindsweeper.ee meilile.
Marshall Goldsmith on kirjutanud muuhulgas mitu väga head raamatut. Ühte neist, What Got You Here Won´t Get You There, olen ka siin blogis mitmel korral refereerinud. Ent lisaks on ta kirjutanud veel terve hulga häid tükke, eelkõige coachimisest ja juhtidele. Ta on muuhulgas ka Harvard Business Review blogi üks püsiautoreid. Sõnaga, tippjuhtide treenimise valdkonnas väga suure kaliibriga tegija.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Mida küsitakse tööintervjuul Google´isse kandideerimisel
Blogisfääris kolades leiab lahedaid asju. Et kontorite akna taga on jahe nii otseses kui kaudses mõttes, siis meil kõigil lähevad mõnikord ehk mõtted ka uitama – mida ja kus ma võiksin töö mõttes muud teha. Ja kui sinu mõtetest on läbi käinud näiteks töötamine maailma tuntuimates firmades, siis palun, siin on mõned, traditsioonilise tööintervjuu jaoks pehmelt öeldes ebatraditsioonilised küsimused, mida väidetavalt küsitakse tööintervjuul Google´isse (küsimused pärit siit):
1. How many golf balls can fit in a school bus?
2. You are shrunk to the height of a nickel and your mass is proportionally reduced so as to maintain your original density. You are then thrown into an empty glass blender. The blades will start moving in 60 seconds. What do you do?
3. How much should you charge to wash all the windows in Seattle?
4. How would you find out if a machine’s stack grows up or down in memory?
5. Explain a database in three sentences to your eight-year-old nephew.
6. How many times a day does a clock’s hands overlap?
7. You have to get from point A to point B. You don’t know if you can get there. What would you do?
8. Imagine you have a closet full of shirts. It’s very hard to find a shirt. So what can you do to organize your shirts for easy retrieval?
9. Every man in a village of 100 married couples has cheated on his wife. Every wife in the village instantly knows when a man other than her husband has cheated, but does not know when her own husband has. The village has a law that does not allow for adultery. Any wife who can prove that her husband is unfaithful must kill him that very day. The women of the village would never disobey this law. One day, the queen of the village visits and announces that at least one husband has been unfaithful. What happens?
10. In a country in which people only want boys, every family continues to have children until they have a boy. if they have a girl, they have another child. if they have a boy, they stop. what is the proportion of boys to girls in the country?
11. If the probability of observing a car in 30 minutes on a highway is 0.95, what is the probability of observing a car in 10 minutes (assuming constant default probability)?
12. If you look at a clock and the time is 3:15, what is the angle between the hour and the minute hands? (The answer to this is not zero!)
13. Four people need to cross a rickety rope bridge to get back to their camp at night. Unfortunately, they only have one flashlight and it only has enough light left for seventeen minutes. The bridge is too dangerous to cross without a flashlight, and it’s only strong enough to support two people at any given time. Each of the campers walks at a different speed. One can cross the bridge in 1 minute, another in 2 minutes, the third in 5 minutes, and the slow poke takes 10 minutes to cross. How do the campers make it across in 17 minutes?
14. You are at a party with a friend and 10 people are present including you and the friend. your friend makes you a wager that for every person you find that has the same birthday as you, you get $1; for every person he finds that does not have the same birthday as you, he gets $2. would you accept the wager?
15. How many piano tuners are there in the entire world?
16. You have eight balls all of the same size. 7 of them weigh the same, and one of them weighs slightly more. How can you find the ball that is heavier by using a balance and only two weighings?
17. You have five pirates, ranked from 5 to 1 in descending order. The top pirate has the right to propose how 100 gold coins should be divided among them. But the others get to vote on his plan, and if fewer than half agree with him, he gets killed. How should he allocate the gold in order to maximize his share but live to enjoy it? (Hint: One pirate ends up with 98 percent of the gold.)
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Meedia ja poliitikute proovikivi
Varjusurmas viibinud Eesti Koostöö Kogu (endine Ühiskondliku Leppe sihtasutus) üritab end reanimeerida ning üllitas täna seitsmest punktist koosneva ettepanekute paketi. See saab olema ka tõsine proovikivi nii Koostöö Kogule kui ka meediale ning poliitikutele – kas neil on juba piisavalt valus, et hakata päriselt ka otsima lahendusi kriisist väljapääsuks.
Punktide sisu iseenesest on täitsa mõistlik ning nende vaidlustamine või nende kallal tänitamine ei viiks kuidagi edasi. Punktide sisust isegi olulisem on aga see, mida nendega edasi tehakse, kus ja kes neid päriselt kuulda ja ette võtab.
Koostöö Kogu enda võimesse ühiskonna olulisi muutusi juhtida mul liiga palju usku pole. Seega on praegu lootus, et ettepanekud võtavad üles need, kes saavad praegu päriselt ühiskonnas midagi ette võtta, justnimelt inimeste hoiakute muutmiseks – poliitikud, kultuurieliit, tipp-ettevõtjad ja ajakirjandus.
Üks mõte ka – oluliselt lihtsam oleks seda teha, kui leiduks Eestist üks inimene või väike inimeste grupp, kelle järele joonduda, kes oleksid meie oma Obama, kes juba paljalt oma olemasoluga loob lootust. Ma ei tea, kes need Eestis võiksid olla, kes lisaks ideede väljaütlemisele suudaksid ka protsessi juhtida, ent lootus jääb.
Lähemad päevad näitavad, kas hakkame rääkima lahendustest või jätkame uurimist-puurimist, miks kõik nii läks nagu läks. Koostöö Kogule igaljuhul tunnustus üritamise eest.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Innovatsioon: kolime Eestist ära
Registreerisin Mindsweeperi innovatsiooniaasta riikliku toetusega sünnitise www.in.ee küljel. Sealt ka näide innovatsioonist: ”Lahendus Eesti riigile. Väidetavalt olla 1920a. pakutud Pätsule maavahetus programmi USA-ga. Et Eesi annaks riigi maa ameeriklastele ja saaks vastutasuks maa ameerika ja kanada vahele. Idee uuendus oleks präegusel ajastul järgmine, et kuna me elame suure ja kiusliku naabri külje all siis võiks ju lihtsalt ära kolida. ”
Täitsa tore idee, n.o ultimate innovatsioon. Sest pärast ära kolimist pole vaja rohkem innovatsiooniga tegeleda – pole inimesi, pole ka vajadust. Tegelikult on seal ka kasutamiskõlblikumaid ideid. Ning hea ajurünnak peabki sisaldama suurt hulka, diplomaatiliselt öeldes, mitte-kohe-kasutamiskõlbulikke-ideid, sest need võivad omakorda tekitada mõtteid, millel on juba kulla väärtus.
Veidi ebaselgeks jääb, et mis nende ideedega in.ee küljel edasi saab – kas see lehekülg peaks olema ideede kogunemise ja settimise koht või on sellel veel mingi väljund. Aga isegi sellisena on see tore koht.
Ideid lugedes tekkis ka tunne, et arusaam innovatsioonist kipub meil mõni kord olema veidi liiga ambitsioonikas ja suur – innovatsioon on tingimata midagi suurt ja võimast ja raputavat. Tegelikult piisab väikestest asjadest, väikestest sammudest, mida teha teisiti. Ning ongi innovatsioon toimunud.
Mulle meeldis ka Richard Bransoni, Virgini brändi omaniku lähenemine innovatsioonile. Tema sõnul juhtub innovatsioon siis, kui hakkad vastama lihtsatele küsimustele: Mis teeb just sinu ärist erilise? Mida kliendid ootavad ühelt healt ärilt? Innovatsioon on Bransoni midagi sellist, mille olemasolust sa varem ei teadnud.
Richard Branson: Innovatsioon ei tähenda tingimata suurim ja esimene olemist, vaid parim olemist.
Good starting point innovatsiooniks, kas pole?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
