Ootamatut edu pritsib näkku
Mul on jube hea meel, et Mihkel Raua raamat “Musta pori näkku” on Eestis bestseller nr 1. Tiraazh pärast kolmandat lisatrükki on kokku 28 000! Vinge!. See raamat sobib kui musternäidiseks sellest, kuidas me ei suuda adekvaatselt prognoosida tulevikku ning kuidas on mõistlik tegeleda valdkondadega, mis võivad kaasa tuua positiivse olulise mõjuga sündmuse. Udune ja ähmane jutt? Selgitan.
Mihkel Raud, pilt www.melu.ee
Tahame või ei taha, aga meie elu sündmused ei toimu lineaarselt ning me pole tegelikult võimelised olulisi sündmusi rahuldava täpsusega prognoosima. Paar kuud tagasi loetud “The Black Swan” oli selles mõttes silmade avaja minu jaoks, soovitan lugeda. Raamatu autor Nicholas Taleb aga väidab, et on olemas ärivaldkondi, mis on avatud pigem positiivsetele üllatustele kui negatiivsetele. Nagu ka vastupidi. Arusaadavalt soovitab ta keskenduda äri tehes just esimestele.
Millised siis on ärivaldkonnad, kus suurüllatus võib tulla pigem positiivne? Aga muidugi – raamatuäri! Kirjutades raamatut on selle menu kaunis keeruline prognoosida. Vaevalt et J.R. Rowling, Harry Pottery raamatute autor, nüüdne miljardär, oskas oma metsikumateski unistuses näha sellist edu. Meie oma Rowling on siis nüüd Mihkel Raud. Arvan, et ka kogenumad kirjanikud ja kirjastajad kui Raud ja Tammer oleksid tiraazhiga suurelt mööda pannud.
Millised ärid on sellega sarnased? Lähem sugulane on loomulikult muusikaäri. Vaevalt, et keegi teab hititegemise täpset valemit (kui üldse keegi, siis ABBA tegijad äkki?) ning hitiks saamine on üsna kontrollimatu protsess, nagu kinnitavad muusikud.
Muuseas, Taleb väidab, et samalaadne, n.ö no limits äri on ka konsultatsioon. Mõeldes mõnedele välismaa suurtele tegijatele, Tom Petersile (kes muuseas tuleb kevadehakul ka Eestisse), Anthony Robbinsile, Seth Godinile, Guy Kawasakile jt, siis tõesti, no limits. Ning kaunis keeruline on öelda, mille poolest just nemad eristuvad teistest, samuti väga tublidest tegijatest. Ent nemad (ja veel mõned) on staarid. Teised on konsultandid.
Pangandusest on samalaadne valdkond näiteks investeerimispangandus. Mis aga neid eelnevaid kõiki seob? Õnnestumine eeldab katseid. Ning reeglina väga palju katseid, millest ükski ei tohiks olla eelnevalt määratletud kui määrava tähtsusega, sellise kaaluga katse, millest sõltub kogu edasine äri. Sest seda, millise katse peale “õnn” kohale tuleb, ei oska me ette öelda. Ent piltlikult öeldes, uks tuleb lahti hoida.
Taleb toob ka näiteid äridest, mis on pigem avatud negatiivsetele mõjukatele üllatustele. Näiteks olgu toodud tavaline pangandus – võita võid sa fikseeritud tulu, juhtugi mistahes, negatiivse üllatuse puhul aga kaotada kogu raha.
Kuidas seda teadmist aga igapäevaelus rakendada? Ehk kuidas teha uks lahti, kuidas teha end ja oma äri avatuks võimalikule “õnnele”. Mõtle, mis sinu äri juures on see tegevus, kus saaks teha korduvaid katseid, kirjutada tinglikult öeldes oma raamatuid, mis võivad äri suureks suureks paisutada. Tee nii, et katseid oleks võimalikult lihtne teha ning et iga katse ei võtaks sinult kogu energia ja rahavaru.
Näiteks minu jaoks tähendas see teadmine konkreetselt tõuget hakata blogi kirjutama. Muuseas, bloginduses endas tuleb ka see prognoosimatus päris hästi välja. Seda, milline postitus saab hitiks, polegi nii lihtne prognoosida. Sõltub ajast, pealkirjast, sellest, milline on kriitline mass, kes seda levitama hakkab ehk sinu n.ö edasimüügiagendiks saab jne. Keeruline. Ainus võimalus on kirjutada, ja kirjutada palju. Ja pöidlad pihku panna.
Mihkel pani ka pöidlad pihku ja kirjutas raamatu. Ja läks korda juba esimesel katsel! Mis on saanud kirjanduse õpetajatest, kes räägivad mingile ainult neile teadaolevale ajaloole tuginedes, et kirjanikuks küpsetakse ja popimad raamatud tulevad ikka küpsedes jne. Jama. Me ei tea, mis saab hitiks. Teada saame ainult siis, kui katsetame. Siis on vähemalt võimalus. Mittemidagitehes pole sedagi.
PS kirjutasin The Black Swan raamatust ka ühes varasemas postituses
PSS mulle Mihkli raamat väga meeldis. mitmed nimed ja tegijad olid kuuldud ja mõned ka lausa tuttavad. ja Mihkel kirjutab lihtsalt suurepäraselt. ning loodan, et järgmises raamatus ehk pole niipalju “t..a”-sid ja “v..t”-e. 
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Eestlased on erilised
Üllitus täna Delfis kolumn minu sulest, panen selle ka siia püsti. Niisiis…
Ekraanipilt Delfist.
Eestlased on erilised
Eestlased on erilised. Meie oleme erilised. Meil on loomuomadusi, mis tõstavad meid välja teiste rahvaste seast ning millest me keerulisematel aegadel peaksime kinni hoidma. Niisiis…
Me oleme ära tegijad. Heas mõttes. Olles teinud tööd nii Eestis, Põhjamaades kui lõunanaabrite juures, olen täheldanud ühte eestlastele iseloomulikku joont: me ei taha liiga pikalt muliseda ning pigem eelistame haarata härjal sarvist. Sel ajal, kui rootslased on saatnud äriprojekti lõputule kooskõlastusringile ning lätlased läinud omavahel vaidlema ja valitsust vahetama, on eestlased projekti käima lükanud ja maitsevad juba esimesi õnnestumisi.
Me tunneme headmeelt, kui meie kaasmaalastel, sõpradel, tuttavatel, kolleegidel, naabritel läheb hästi. Mäletate Pekingi olümpiamängude ajal hetke, kui Gerd Kanter pärast võistlust spurtis 100 meetri staadionisirgel. Ma ei tea ühtegi eestlast, kes sel hetkel oleks parastanud – no ega ta ikka nii kõva mees pole, Aleknal võistlus ju lihtsalt ebaõnnestus. Või, olles kahe poisi isa, kui palju kallistusi ja siiraid häid sõnu olen poegade sündide puhul saanud.
Me oleme isetegijad. Me ei ole alluvad. Me oleme iseteadvad ja enesekindlad. Hoolimata tunnustatud välismaa eskpertide soovitustest mitte seda teha võtsime 16 aastat tagasi käibele oma raha – krooni. Meie välisminister julgeb võtta maailma mõjuvõimsamalt mehelt pastaka ja joonistada gloobusele Eesti asukoha (mäletate Lennart Meri ja George Bush seeniori kohtumist?). Meid ei saa litsuda vastu maad ning nõuda lömitamist, me hakkame vastu. Olgu litsujaks tokerja karvaga karu piiri tagant või klubipintsakus heas toitumuses sileda lõuaga põhjamaalane.
Me oleme innovatiivsed. Skype, Playtech, Regio, nimetades vaid mõnda meie parematest tegudest. Need on ka firmad, kes praegu, keerulistel aegadel, võtavad inimesi tööle, mitte ei koonda neid. Me ekspordime m-parkimist, mobiilset positsioneerimist. Kui rootslased ostsid Hansapanga, vaadati imestuse ja imetlusega hanza.net´i. Me jätsime panganduses vahele tshekimajanduse ning läksime kohe üle kaartidele, enamik minu tuttavatest kasutab nii riigi kui pangaga suhtlemisel internetti, meil on e-valimised ja tulevad m-valimised. Meis on kokku sulandunud kunagise nõukogude aja delaju-vsjo-sam´i leidlikkus (mäletate zhigullide ja zapikate putitamist?) ning tänapäevase tehnoloogia uusimad võimalused.
Me hoiame kokku. Eestimaa Laul 20 aastat hiljem tõi Lauluväljakule kümneid tuhandeid inimesi. Nii noori, nn laulva revolutsiooni lapsi, kui ka neid, kes olid laulva revolutsiooni ajal ise noored. Ja muidugi nende vanemaid. Me suudame vajadusel erakordse kiirusega koondada oma mõtted ja tahte ühte suunda, seda nii üldisemal, rahva tasemel, kui ka väiksemate inimkoosluste tasemel. Me tuleme Raekoja platsile tunnustama oma kangelasi, toetame läbi heategevusprojektide hädas olevaid kaasmaalasi, kui vaja, teeme Eesti koos puhtaks.
Pilt on liiga ilus, et olla tõsi? Ja kus on siis tõrvatilgad meepotis? 4000 aastat vana Polüneesia saartelt pärit nn Huna (Havaii keeles „saladus“) filosoofia väidab, et maailmas on seitse absoluutset tõde. Üks neist kõlab vabatõlkes umbes nii: „Maailm on täpselt selline, nagu sa teda näha tahad.“ Tahad vaielda?
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Seitse head kingiideed. Ja neli halba.
Vahelduseks tõsistele teemadele pakun lühilisti võimalikest kingiideedest – ehk, mida sel aastal tasuks lähedastele kinkida.
1. Raamat. Jah, tean, leierdatud ja juba räägitud. Ent olen seda arvanud juba aastaid ja arvan edasi, et raamat on tõesti üks paremaid kingiideid. Kirjutasin ka paar postitust sellest, mille poolest erinevad nn raamatulugejad ja telekavaatajad. Vaata, siit ja siit.
2. Teatripiletid. Kogu elu ei pea olema must masendus ja ränk töörügamine. Vaja on teistsuguseid emotsioone, praeguste aegadel eisegi enam kui varem. Vaja on hoida mõte virge ja puhanud. Vaja on mõelda teistsuguseid mõtteid, kui neid, mida igapäevaselt tööd tehes ja lehti lugedes mõtleme.
3. Tee midagi ise. Joonista, kleebi, rebi, kirjuta, koo, heegelda, ehita. Mida iganes, oluline, et see on midagi erilist, mis on tehtud spetsiaalselt selle inimese jaoks.
4. Reis. Kui sul on piisavalt raha, sõitke minema, päikese alla. Selle aasta suvi oli üürike ning sellest energiaannusest võib suveni vastupidamiseks vähe jääda. Aga hea on ka sõita ringi Eestis, nädalavahetus Saaremaal, Pärnus, Narvas, vbl ühe spa sessiooniga.
5. Puhkus. Kingi puhkust, lõõgastust. Massaazh, spa protseduurid vms. Sõnaga, midagi, kus saab hetkeks juhtme pistikust välja tõmmata ning isegi ei tekiks kiusatust seda jälle sisse panna.
6. Sport. Suusad, tossud, spordiklubi kuukaart vms. Terves kehas terve vaim, teadsid vanad kreeklased. Kehtib tänaselgi päeval.
7. Kingi iseennast. Mine külla (kui te ei ela koos), ole kodus (kui elate koos). Sõnaga, olge koos, sa ise oled parim kink lähedasele.
Paar mõtet ka, mida kinkida polegi ehk nii hea mõte:
Ära kingi raha. Raha kinkides (kui see pole kingisaaja poolt palutud mingi konkreetse asja soetamiseks) taandad sa oma suhte teise inimesega rahale. Ent raha ei saa olla hea suhte mõõt, ei tööl ega kodus.
Ära kingi kalleid ja mõttetuid nipsasju. Poed on täis vidinaid lauale, seinale, riiulisse. Pronksist näkineide ja klaasist päkapikke. Minus on nad alati õõva tekitanud.
Ära kingi kosmeetikat. See on isiklik ja pigem intiimne asi, mida inimesed tahavad ise rahus osta. Sõnaga, sellega võid kõvasti mööda panna.
Ja veel. Ära kingi ametnikele 25 000 kroonist reisikinkekaarti. Põhjuseid saad lugeda viimase nädala lehtedest.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Kuuldused Äripäeva surmast on enneaegsed
Äripäev on liikumas pankroti suunas ja selle tellimine tuleb vist lõpetada, võib veidi utreerides kokku võtta Kristjani blogipostituse ja selle kommenteerijate arvamused. Kipun siiski arvama, et kuuldused Äripäeva surmast on enneaegsed, parafraseerides Mark Twaini. Veelgi enam, olen valmis kihla vedama, et näeme aasta-paari pärast täiesti uue kontseptsiooniga meediaväljaannet.
Äripäev ei ole praeguses majandusseisus mingi erand. Ka teistel ajalehtedel pole pehmelt öeldes just parimad päevad, raha kaotavad varasemaga võrreldes kõik. Neist rängemini saab vastu pükse ehk Eesti Päevaleht ning kergemini pääseb, vähemasti praeguse seisuga Õhtuleht (kellel reklaami osa tuludes proportsionaalselt väiksem). Ent kui võrrelda rahaseise, siis julgen väita, et Äripäeva seis on kordades tugevam kui teistel.
Veel paar aastat tagasi seisis (tegelikult oli investeeritud) Äripäeval mitukümmend miljonit krooni vaba raha. Pealegi pole vähemasti praeguse seisuga karta, et Äripäev sügavasse miinusesse kukuks. Lihtsalt ei teenita niipalju enam kasumit kui enne, eelmisel aastal näiteks 45 mln krooni, selle aasta 9 kuuga 14 mln krooni). Seega jutt pankrotist on tingitud ilmselt kas liigsest emotsionaalsusest või infopuudusest.
Samas on kommenteerijatel selles mõttes õigus, et Äripäeva ajaleht praegusel kujul lugejaid, sh mind, ilmselt ei rahulda. Arusaadav, majanduslangus ja rasked ajad. Ent õhukesest infolehest, kus peamiselt sees eelmisel päeval onlinest loetud uudiste kokkukirjutused, jääb väheks. Seega, mis on see põhjus, mis paneb lugema just paberlehte? Peale selle, et oleme seda harjunud tegema. Küsimus on oluline, sest inimesed muudavad oma harjumusi. Ja teevad seda just nüüd, väliste mõjude ehk sissetulekute vähenemise survel.
See põhjus pole, vähemasti minu puhul, vajadus üha uuesti ja uuesti lugeda ettevõtjate raskustest, pankrottidest. Serveeritatagu seda reaalsuse peegelduse või millena iganes. Põhjus pole ka vajadus uuesti lugeda eilse päeva uudiseid. Põhjus pole ka nn pommid (nii kutsutakse ÄPs esikaane artiklit), sest nad reeglina pole niivägapommid ja pealegi levib hea lugu inernetis välgukiirusel. Põhjus pole ka…
Aga äkki polegi head põhjust? Äkki on ajaleht, majandusajaleht, sellisel kujul, üldse anakronism. Äkki on tulevik hoopis (majandus)ajakirjades, teist tüüpi ajakirjandusliku sisuga tükkides. Uudiseajakirjandus aga kolib täiega veebi. Või äkki unustada üldse mingi kontrollitud meedia sisu tekitamine, loobuda ajakirjanikest ja hakata rendipinnaks, blogide, info loojate, kusiganes need ka tulevad vahendajaks, selekteerijaks, millekski smart-otsingumootori sarnaseks asjaks. Või siiski ikka ajaleht, aga sisuks…
Ma ei tea, pole selle kallal ka pikalt juurelnud. Ent selge on see, et mingisuguse muutuse Äripäevas, nagu ka teistes ajalehtedes, praegune majanduslangus ka initsieerib. Ajakirjanduse sisu ja vormi ootavad ees korralikud muudatused. Seda tingib muidugi, nagu öeldud, keerulised ajad majanduses, ent ka üha laiem kanalite valikuvõimalus lugeja jaoks. Pluss üha madalam künnis ise uudise-info edastamiseks maailma.
Teades-tundes oma endisi kolleege olen täitsa kindel, et nende teemadega ka aktiivselt juba tegeletakse ning varsti saame näha uuendet Äripäeva. Misiganes vormis ja kujul see ka meieni jõuab.
Jõudu tegijatele!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Hiigelsoe ja hea raamat!
Järgneb tasumata reklaam. Kui Sa veel pole päris välja mõelnud, mida enda või naabri või sõbra või sugulase lapsele või ka endale, kui oled mõnusasti lapsemeelne, jõuludeks kinkida, siis üks soovitus. Minu naisel Evelin Samuelil oli eile lasteluuletuste raamatu, “Hiigelsoojad pilvelambad”, esitlus. Tulin hilja õhtul Kopenhagenist ja istusin veel tükk aega seda tükikest imetledes. Lisaks luuletustele on seal jube head pildid Katrin Ehrlichilt ning 12 lauluga Cd plaat, Evelini sõnadele ja helilooja Priit Pajusaare viisidele. Laulavad lapsed Lasteekraani Laulustuudiost.
Ma ei teagi kohe, mida veel öelda, olen ise sellest nii vaimustuses
Kui tahad raamatut-plaati poehinnast viiendiku võrra odavamalt, siis saad raamatut osta ka otse kirjastaja koduleheküljelt.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Twitterdan, eks näis
Registreerisin ennast uue moehulluse Twitter.com liikmeks ja nüüd twitterdan. St lühisõnumeid tegemistest päeva sees. Kui kaua jaksan seda teha, eks näis. Lubama ei hakka.
PS minu tegijanimi on twitteris raimoulavere, kui tahad vaadata, mis toimub
PSS Esimene jälgija on ka juba olemas
Edit: twitterdamisi saad vaadata ka siinsamas blogis, paremal menüüs uitmõtete all
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Tee Hea Tegu
Osalesin Heateo sihtasutuse kutsutud kokkusaamisel, kus väljutasime ideid, kuidas teave selle sihtasutuse tegemistest jõuaks paremini õigete inimesteni. Mulle hakkas aga väga meeldima Heateo põhimõte – leida üles ja turgutada toetajate abiga elule projektid, mis ennast pikemas perpektiivis ise ära hakkavad tasuma. N.ö sotsiaalne investeerimispangandus.
Seega, mitte kala, aga õng. See on tiba erinev sellest arusaamisest, mis meil tavaliselt on mittetulundusprojektidest. Tavapäraselt püsivad nad elus vaid tänu toetajatele ning kui rahavoog lakkab, lakkab ka projekt tegutsemast. Heateo inimesed aga proovivad toetajate abiga leida sotsiaalselt mõjukaid projekte, mis oleksid ise elujõulised. Lahe. Nad ise nimetavad seda sotsiaalseks ettevõtluseks. Mulle meeldib aga õngeandmise kujund rohkem.
Mis on aga Heateo projektide kõige olulisem erinevus tavalisest nn sotsiaalsest projektist? Ilmselt oskaksid Heateo inimesed ise pidada selle kohta pika tiraadi. Minu jaoks on olulisim erinevus aga ühes - vastutuses. Selgelt on projektides olemas omavastutus, mis teeb nad ka tublisti elujõulisemaks, kui tavaline rahakinkimine.
Üks sündmus ka Heateo tegijatega seoses. Nimelt valiti igapäevatöös Swedbankis tippjuhina töötav Helo Meigas aasta vabatahtlikuks. Eelkõige Noored Kooli projekti tubli vedamise eest. Virtuaalne aplaus.
PS Mulle meedlib õngeäri
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Blogi on surnud. Elagu blogi!
Tere tulemast Mindsweeperi uuele kodulehele! Pärast veebi- ja serveriteemalist Kolgata teed on uus lehekülg püsti. Pean ka tunnistama, et ilma välise abita poleks sellega hakkama saanud, algaja jaoks on see serverite, andmebaaside, FTP-de jne virrvarr üsna õõvatekitav. Ent, parafraseerides üht heas toitumuses ja parimas eas poliitikut: Tehtud!
Tuhanded tänud kahele abilisele. Eelkõige Londonis asjatavale Stenile, kellele jäin sisse vähemalt neli pindist õlletoopi. Ning teiseks tänud tundmatule Gav-ile, kes on oma blogisse üles pannud konkreetseima ja lihtsaima manuaali, kuidas luua WordPressi blogi enda hallatavas veebiserveris. Võib-olla võtan millalgi ette ja kirjutan ise sarnase manuaali eesti keeles, siiani blogides olevad manuaalis on kaunis üldised või jälle liiga spetsiifilised, algajal on kohati seal olevatest sõnadest arusaamisega probleeme Igatahes, kui keegi ette jõuab, panen talle välja ühe virtuaalse õlle ja garanteerin paljude blogijate tänu.
Aga, mille poolest praegune Mindsweeper erineb varasemast. Eelkõige oli vajadus uuele aadressile ja oma veebiserverisse kolida tingitud sellest, et soovisin olemasolevate (ja tulevaste) lugejate jaoks teha siin ilmuvate tükkide lugemist veidi lihtsamaks. Kuidas siis?
Saad endale tellida postitused meilile. Paremal menüüs, minu lühitutvustuse all on auguke, kuhu sisse oma meiliaadressi kirjutades ja subscribe nuppu vajutades saad n.ö tellijaks.
Saad tellida endale postitused RSS Feedina. Paremal üleval on nupp, mis viib sind veebi postituste veebiaadressile. Kopi lehekülje aadress js lisa oma feedilugejasse.
Saad endale tellida postitused erinevate veebipõhiste feedilugejatega. RSS Feed nupp viib sind leheküljele, kust saad valida, millise veebipõhise feedilugejaga soovid postitusi lugeda. Üleval on muuhulgas Google Reader, Netvibes, Bloglines jt.
Saad endale tellida lisaks postitustele ka kommentaaride feedi. Comment Feedi nupp paremal ülanurgas viib sind aadressile, mille browswerist oma feedilugejasse kopides oledki kommantaaridega kursis ilma siia leheküljele tulemata. Samamoodi, nagu postituste puhul, saad neid tellida ka veebipõhistesse feedilugejatesse.
Ja lõpuks, loodan, et uus blogi kujundus on veidi lugejasõbralikum ning lihtsamini arusaadav. Üritasin leida kujunduse, mis oleks lihtne, selge ja kus saaks olulise üsna kiiresti kätte. Seda, kas see õnnestus, oskad öelda sina. Päris kindlasti see kujundus veel aja jooksul muutub ning kui saad mind selles aidata, olen tänulik.
Importisin siia ka kõik eelmises blogis olnud tükid, seega kaduma pole läinud midagi. Kui sul on ideid, ettepanekuid, kommentaare blogi kohta, pane aga kommentaaridesse. Kui tahad seda teha personaalselt, kirjuta raimo@mindsweeper.ee. Aitähh ja head lugemist!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Hea plaat sõbralt
Kuulan viimastel päevadel autos ja arvutist ning isegi koolituse ajal hea sõbra Kati (Katrin Mandel) plaati Peegeldus. Kaua oodatud. Ja hea. Soovitan.
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Teadaanne jumalalt
Dear all,
Due to the current financial crisis facing the world at the moment,
the light at the end of the tunnel will be switched off to save on electricity costs, until further notice.
Sincerely yours,
God
Teate vahendas hea kolleeg. ilmselt lähemal jumalale
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
Blogi statistika, palun abi!
Mind hakkas huvitama oma blogi statistika, et kust ja kes loevad jne. Midagi näitab ka WordPressi blog stats, kuid mitte päris kõike (nt feedisid näitab ainult konkreetse loo juures jne). Nüüd, kas keegi saaks aidata infoga, et kuidas ja kust ja kas üldse saaksin tõmmata peale mingi blogi statistika vidina. Lugesin veebist veidi juttu mingitest pluginatest jne. Aga enda blogist sellist koht aei leidnud. Et olen suht algaja, siis on suur tõenäosus, et ma lihtsalt ei oska vaadata, kuhu vaja…
niisiis, kui oskad ise aidata või tead kedagi, kes oskaks aidata, palun anna teada!
Aitähhid läksid juba ette teele!
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
