Blue-Horse-Year-2014-1

9+1 asja, mis hakkavad 2014. aastal juhtuma

Vanakreekas polnud tähtsamat pühamut kui Delfi oraakel. Seal käidi otsimas vastuseid – millal vilja külvata, milline võiks olla lahingu saatus ning kellega peaks abielluma.

Kõige põnevam Delfi oraakli vastuste juures oli aga asjaolu, et need olid reeglina mitmetähenduslikud. Vikipeedia kirjutab, et antiikajal oli Delfis Parnassose mäe nõlval maa sees lõhe. Preestritar, keda nimetati püütiaks, istus kolmjalal selle lõhe kohal. Pärast allikas suplemist, enda pärgamist loorberilehtedega ja püha loorberi lehtede söömist istus ta kolmjalale, hingas sisse uimastavaid aure ning läks transsi. Tema nägu muutis värvi ja ta häälitses oiates ja kaeveldes. Tema silmad sätendasid ning suu vahutas ning selles seisundis tõi ta kuuldavale mõned seosetud häälikud.

Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti jumal Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati aga alati nii, et neil oleks mitu tähendust. Ja nii vaieldi ja arutati pärast ettekuulutuste tegemist veel pikalt, mida oraakel ikka mõtles, kui ta nii ütles…

See on ka vahest põhjus, miks Delfi oraakel oli vaieldamatult antiikaja kuulsaim prohvet. Igaüks sai tema vastustest välja lugeda just enda jaoks sobiva tuleviku. Sama lootusega – igaüks võtab prognoosidest välja just tema jaoks sobivama osa – laotan Sinu ette 9+1 asja, mis hakkavad 2014. aastal minu arvates juhtuma.

ÜKS: Efektiivsuse asemel saab kuningaks tähendus

Inimkäitumist uurivad ökonomistid on jõudnud järeldusele, et tänases majanduses on Karl Marx kõvem tegija kui Adam Smith. Kuidas? Adam Smith oli efektiivsuse eestkõneleja. Kui naelavabrikus on ühe naela tootmiseks vaja teha 12 erinevat tegevust, siis oli lõpptulemust silmas pidades kaheldamatult efektiivsem, kui iga inimene keskendus ühele tegevusele. Sellele oli rajatud tööstusrevolutsioon ning ka 19. sajandi lõpus alguse saanud nn teaduslik juhtimine. Karl Marx aga väitis, et kõige olulisem on see, kuidas suhtub töösse inimene, kes tööd teeb. Kui üks inimene teeb kõik 12 tegevust, siis talle läheb oluliselt enam lõpptulemus korda. Kui industriaalühiskonnas oli efektiivsus ja Smith kuningas, siis tänases teadmuspõhises majanduses – väidavad ökonomistid – on tegija hoopis Karl Marx. Tähendus teeb täna paremat tulemust, kui protsesside viimase peale standardiseerimine ja lihvimine.

KAKS: Algab e-äri võidukäik Eestis

Me oleme maailma üks enim internetiseeritud riik. Meil on e-maksuamet, x-tee, internetipangad, digiretseptid, digiallkirjad. Ja internetist on asju ostnud 23% inimestest. Tuleb täiendada – vaid 23%. Euroopas on sama näitaja 45%, Taanis ja Rootsis aga üle 70%. Raske uskuda, et meist see trend kuidagi mööda läheb. Praegused peamised takistused on Eesti e-kaubanduse olematud hinnaerinevused tavapoega, nirud võimalused tasuda ostude eest krediitkaardiga, transpordikulud ja tarbijate usaldamatus (äkki mu raha kaob ära). Ent kriitiline mass on juba tekkinud või tekkimas. Kahjuks küll läheb suur osa nende rahast siiani välismaale – raamatud, rõivad, tehnikavidinad – neid kõiki ja palju muid asju on täna võimalik edukalt osta internetist. Ja parema hinna tõttu ostetakse just välismaa lehekülgedelt. Siiski on juba ka mõned Eesti firmad e-kaubanduse tulevikutrendi ära tabanud. Ja neid tuleb juurde. Ikka ehteestlaslikul moel – algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama.

KOLM: Koolitused kolivad sinna, kus töö tehakse

Nii sisuliselt kui mõnikord ka väliselt. Õppimisest rääkides on teada need proportsioonid, kuidas inimene õpib: 70/20/10. Kõige suurem osakaal – 70% – on ise tegemisel ja enda kogemusel. Ehk teisisõnu – alates jalgrattaga sõitma õppimisest kuni keerukate projektijuhtimise tegevusteni  – me enne ei oska, kuni me ise ei tee. Teised õppimise proportsioonid on: 20% kellegi teise kogemus, eeskuju vms ning 10% on n.ö klassikaline koolitus. Mul on tunne, et teadlik õppimine hakkab toimuma üha enam igapäevaselt, oma kogemuse mõtestamise kaudu. Kui näiteks iganädalane koosolek lõpeb küsimusega – mida täna õppisime, mis me täna kuulduga edasi teeme?

NELI: Kasumikasv jääb kinni, ja palgakasv mitte

2014. on ühelt poolt nn reality check’i aasta. See on tunne, nagu oleks hurraaga asunud eemal asuva mäe poole teele, visanud tee kõrvale kõik, mis käimist segab, rühkinud päevi ja aastaid. Ja vaadanud siis tüki aja pärast mäe poole … no ei ole lähemale tulnud. Kasumite ülikiiret kasvu pole taastunud. Iga euro eest peab ikka ja jälle võitlema. Tulemust kisu kui tangidega välja. Uus reaalsus, nagu öeldakse. Teisalt on uue reaalsuse osa palga kasv – inimesi on Eestis vähe, rääkimata headest tegijast. Ja selleks, et needki tegijad firmas oleksid, on vaja neile maksta. Korralikult, rohkem kui varem.

VIIS: Mikroettevõtjad trügivad “palgale”

Eelmisel aastal sündis Eestis kõiki ettevõtlusliike kokku võttes ligi 20 000 ettevõtjat. Varasemate aastatega võrreldes jälle tiba rohkem. Enam pole küsimus, kas organisatsioon kasutab ühe või teise mikroettevõtja teenuseid, küsimus on – kuidas seda paremini teha? Eesrindlikumad organisatsioonid tegelevad juba täna küsimusega, kuidas organisatsiooni vereringesse kaasata inimesed, kes otseselt palgalehel pole, ent kes panustavad veidi enam kui ajutiste sähvatustena organisatsiooni tegemistesse. Põhjus on ka olemas – uuringute järgi on teenuslepingutega töötajate tööle pühendumus ja tulemuslikkus isegi kraadi võrra kõrgem kui palgatöötajal.

KUUS: Kompetentsimudelite langus ja sisemiste motivaatorite tõus

Ees ootab murrang personalijuhtimise valdkonnas. Eelmisel sajandil moodi läinud ja paljudes kohtades veel ka praegu moes olev põhjalik inimeste mõõtmine, läbi detailsete kompetentsimudelite ja kalibreerimiste ja muu taolise, hakkab taandumise märke näitama. Ning esiplaanile tulevad kaks asja: inimestega tegelemise järjepidevus ja sisemiste motivatsioonitegurite äratamine. Eestis on “suured”, inimeste arendamise valdkonnas trende näitavad organisatsioonid – Swedbank, Elion jt – selles suunas juba liikuma asunud.

SEITSE: Eestlaste loodud start-up’id saavad popiks ka eestlaste seas

Eesti inimesed on viimastel aastatel sünnitanud maailma terve trobikonna start-up’e, milledest mitmed on ka juba maailma mõttes edukad ettevõtmised. Sel aastal jõuvad nad ka koju, neid hakkavad tublisti enam kasutama ka Eesti inimesed. Mõned näited (mida ka ise kasutan): Pipedrive ehk veebipõhine müügitoru, Sportlyzer enda spordiharrastuse plaanimiseks ja jälgimiseks, Weekdone meeskonna ja projektide juhtimiseks. Ent neid on veel ja veel…Eestlased teevad ägedaid asju!

KAHEKSA: Poliitikas pannakse stardipakud paika

Poliitikas tuleb huvitav aasta. Meeleolud ja emotsioonid saavad olema sarnased, nagu hetkel, kui olümpiamängude 100 meetri finaali alguseni on jäänud 5 minutit – kõik on veidi ärevil ja närvilised, soosikutest mõni on jätkuvalt heas vormis, mõni on pidevalt vigastuste küüsis, mõni osaleja on ilmselgelt oma parema jooksuvormi juba ammu minetanud ja pääsenud olümpiale n.ö wild cardiga. Ning õhus on musta hobuse hingeauru… Korralik soojendus (europarlamendi valmised), venitused, kiirendused. Reformierakond teeb restardi ja kasvatab tublisti populaarsust, IRLi populaarsus kukub taas tavapärasesse 14-15% auku, osa nende hääli lähevad sotsidele, kelle strateegia on jätkuvalt olla edukaim mittemidagitegija. Keskerakonnaga ei juhtu midagi. Mitte midagi. Kõik jääb samaks. Vabakondade mõjukus suureneb, ent kahjuks on sammud pigem kuke kui kängurusammud. Kogu mäng käib 2015. aasta riigikogu valimiste nimel.

ÜHEKSA: Facebook hakkab moest minema

Mõned kuud tagasi avaldatud esimene tõsiseltvõetav uuring näoraamatust ütleb, et mida rohkem nn FB heavy-user inimene on, seda vähem õnnelikum ta on. Facebook hakkab moest minema, eriti noorema generatsiooni seas. Ühelt poolt on see vastureaktsioon – mistahes asja ülitihe kasutamine viib küllastumiseni – ent teisalt on see ka lihtsalt veebikäitumise loogika. Veebis on raske(m) olla pidevalt põnev ja huvitav ning uusi asju-keskkondi tuleb pidevalt peale. Nii otsitakse pidevalt uusi kohti, uusi keskkondi. Ja kolmandaks võib olla ka lihtsalt inimlik soov vähendada tehnoloogiasõltuvust (mis on küll paljude jaoks sarnane pahaloomuliste sõltuvuste võõrutusnähtudega).

ÜHEKSA PLUSS ÜKS: Puhkus läheb au sisse

Möödas on ajad, mil inimene teatas uhkusega, kuidas ta töötab varavalgest hilisööni. Ületöötamine pole enam asi, millega uhkustada. Põlvkond, kes 90ndatel Eestis juhtohjad haaras, käib täna 50-60ndaid. Ja mitmetki neist on näinud võitluskaaslasi kukkumas. Sõna otseses mõttes. Ülepinge, stress, purunevad inimsuhted pole asjad, mis kaaluksid üles kuitahes hinnalise euro. Ka tippjuhile pole kell viis töö lõpetamine enam häbiasi. Tõenäoliselt tekib ka Eestisse esimene firma, kus on keelatud (jah, lugesid õigesti – keelatud) puhkuse ajal töömeilide lugemine ning rangelt soovitatud lõunapausi või õhtusel ajal füüsiline liigutamine. Hea tervise ja korras närvikavaga töötaja on tööandjale õnnistuseks, rääkimata töötaja enda elukvaliteedi tõusust.

Ja aasta pärast saame muidugi teada, nagu ikka, et me ikkagi ei suuda tulevikku kuigivõrd hästi ette näha. Elu on alati tublisti värvikam, kui meie peades olev värvipalett seda suudab ette kujutada.

Head uut aastat, head sõbrad!

Kommenteeri