Comments on: Kuus asja, mida teha, et poleks vaja stressiga toimetuleku koolitust tellida http://www.mindsweeper.ee/2010/01/25/kuus-asja-mida-teha-et-poleks-vaja-stressiga-toimetuleku-koolitust-tellida/ Coaching tähendab seda, et ma aitan sinul ja sinu meeskonnal astuda edasi parajalt pika sammu võrra. Sat, 11 Feb 2012 08:29:28 +0000 hourly 1 http://wordpress.org/?v=3.0.1 By: Tõnis http://www.mindsweeper.ee/2010/01/25/kuus-asja-mida-teha-et-poleks-vaja-stressiga-toimetuleku-koolitust-tellida/comment-page-1/#comment-893 Tõnis Tue, 26 Jan 2010 10:28:28 +0000 http://www.mindsweeper.ee/?p=1046#comment-893 See on õige, et stressi põhjuste kõrvaldamine annab suuremat kasu kui tagajärgede likvideerimine. Ja kõige suuremat kasu toob inimestele selgitustöö, kus on stressi kodu (ehk siis "põhjus"). Ja see on ainult ühes kohas - meie kahe kõrva vahel. Stressi ei ole ilma meieta mitte kusagil. Ja minu meelest on väga suur kasu stressiga toimetuleku koolitustest, kus õpetatakse kuidas kõrvaldada stressi algpõhjusi - neid, mis asuvad sinu enda peas. See on õige, et stressi põhjuste kõrvaldamine annab suuremat kasu kui tagajärgede likvideerimine. Ja kõige suuremat kasu toob inimestele selgitustöö, kus on stressi kodu (ehk siis “põhjus”). Ja see on ainult ühes kohas – meie kahe kõrva vahel. Stressi ei ole ilma meieta mitte kusagil. Ja minu meelest on väga suur kasu stressiga toimetuleku koolitustest, kus õpetatakse kuidas kõrvaldada stressi algpõhjusi – neid, mis asuvad sinu enda peas.

]]> By: Ene http://www.mindsweeper.ee/2010/01/25/kuus-asja-mida-teha-et-poleks-vaja-stressiga-toimetuleku-koolitust-tellida/comment-page-1/#comment-888 Ene Tue, 26 Jan 2010 09:04:05 +0000 http://www.mindsweeper.ee/?p=1046#comment-888 Kolmanda tasandiga e kuuluvusvajadusega seostaksin kõige üldisemaid põhjusi, miks inimesed tööl käivad. 1)Kuulumine hea mainega organisatsiooni. Töötuks jäänud tuttavatel märkan peamiselt (kui rahamure e I tasandi vajadused on lahendatud) ärevust, mida sõnastaksin: "ma pole keegi", "ma ei kuulu kuhugi", "tahaks ka hommikul üles tõusta ja kuhugi minna". Viimane seondub ka rutiiniga ja hirmuga end käest lasta. 2) Kuuluvusvajadus annab endast märku valusalt siis, kui me tunneme, et oleme kuidagi isolatsiooni jäänud - meid ei kaasata teatud teemade arutellu, mulle ei räägita kõike jne. Kolmanda tasandiga e kuuluvusvajadusega seostaksin kõige üldisemaid põhjusi, miks inimesed tööl käivad.
1)Kuulumine hea mainega organisatsiooni. Töötuks jäänud tuttavatel märkan peamiselt (kui rahamure e I tasandi vajadused on lahendatud) ärevust, mida sõnastaksin: “ma pole keegi”, “ma ei kuulu kuhugi”, “tahaks ka hommikul üles tõusta ja kuhugi minna”. Viimane seondub ka rutiiniga ja hirmuga end käest lasta.
2) Kuuluvusvajadus annab endast märku valusalt siis, kui me tunneme, et oleme kuidagi isolatsiooni jäänud – meid ei kaasata teatud teemade arutellu, mulle ei räägita kõike jne.

]]> By: raimo http://www.mindsweeper.ee/2010/01/25/kuus-asja-mida-teha-et-poleks-vaja-stressiga-toimetuleku-koolitust-tellida/comment-page-1/#comment-887 raimo Tue, 26 Jan 2010 07:34:14 +0000 http://www.mindsweeper.ee/?p=1046#comment-887 Head ivad, Pronto, tänud! Head ivad, Pronto, tänud!

]]> By: Pronto http://www.mindsweeper.ee/2010/01/25/kuus-asja-mida-teha-et-poleks-vaja-stressiga-toimetuleku-koolitust-tellida/comment-page-1/#comment-885 Pronto Mon, 25 Jan 2010 17:13:14 +0000 http://www.mindsweeper.ee/?p=1046#comment-885 Ma defineeriks need vajadused pisut erinevalt ja lähtuvalt Maslow hierarhiast; see on pisut trafaretne, kuid samas väga tõhus meetod, kuna paljud põhjused on tegelikult teiste põhjuste tagajärjed. Ma lappaks nad korra kiiruga selle põhjal ümber: 1. Tase: füsioloogiline. Põhimõtteliselt kuulub siia hulk inimese füüsilis vajadusi, kuid osa on neist kas nii elementaarsed, et neid pole vaja eraldi eesmärkideks panna või nii kaudsed, et tööandja ei saa nendega midagi ette võtta. Kaks tükki siiski on teemad, mida tööandja saab mõjutada ja nendes on uni (puhkus) ja toid, jook, homoöstaas. Puhkusest sa juba kirjutasid, kuid kolm ülejäänut on asi, millele tihtipeale tähelepanu ei pöörata. Sport põhimõtteliselt katab mingil määral homoöstaasi osa, kuid sellest ei piisa. Tuleks hoolitseda selle eest, inimesed käiks lõunal. See kõlab liigselt lihtsustatuna, kui tühi kõht teeb kurjaks ja sügaval sisimas on tegu ühe suurima stressitekitajaga. Rootsis töötades peeti halvaks tooniks kui keegi lõunale mineku asemel kontoris kükitas. 2. Turvatunne -- normaalne põhipalk, mitte tulemuspalk on näide stabiilsusest ja seega ka osa turvatundest. Ma tõstaks selle seetõttu kohe füsiloogiliste vajaduste taha. Osaliselt kuulub siia ka sport, sest see annab mõista, et sinu eest hoolitsetakse, samuti erinevad pereüritused ja see, et sulle räägitakse ja sinuga arvestatakse -- see annab mõista, et töötaja suhe ettevõttega on pikaajaline ja seega turvaline. 3. Kuuluvustunne. Siia mahuvad sõprus, pere, kiindumus. Sellest sa ei kirjutanud üldse, kuid see on päris oluline punkt ja seda saab täiesti teadlikult produtseerida. Ettevõtte sotsiaalsed üritused ei ole mitte kohad, kus töötajad lasevad firma raha kõrist alla, vaid see lähendab töötajaid muutes nad kui just mitte sõpradeks, siis vähemalt võitluskaaslasteks, sama karja liikmeteks, kes on sama asja eest väljas. See on päris oluline punkt ja sisekommunikatsiooni ning ettevõtte kui õlitatud masinavärgi toimimise seisukohalt päris oluline asi. Ma hiljuti töötasin ettevõttes, kus firma sisekultuur praktiliselt puudus. Oi seda usalduse puudumist ja stressi ... Püramiidis on veel kaks kohta, nimelt 4. tunnustusvajadus ja 5. eneseteostusvajadus, kuid need on juba su jutus kenasti kokku võetud ja ei vaja eraldi ära toomist. Üldiselt mida kõrgemal on oht vajalikule kihile, seda rohkem on inimene pinges -- seda suurem on ohutunnetus ja koos sellega ka stress. Ma defineeriks need vajadused pisut erinevalt ja lähtuvalt Maslow hierarhiast; see on pisut trafaretne, kuid samas väga tõhus meetod, kuna paljud põhjused on tegelikult teiste põhjuste tagajärjed. Ma lappaks nad korra kiiruga selle põhjal ümber:

1. Tase: füsioloogiline.
Põhimõtteliselt kuulub siia hulk inimese füüsilis vajadusi, kuid osa on neist kas nii elementaarsed, et neid pole vaja eraldi eesmärkideks panna või nii kaudsed, et tööandja ei saa nendega midagi ette võtta. Kaks tükki siiski on teemad, mida tööandja saab mõjutada ja nendes on uni (puhkus) ja toid, jook, homoöstaas. Puhkusest sa juba kirjutasid, kuid kolm ülejäänut on asi, millele tihtipeale tähelepanu ei pöörata. Sport põhimõtteliselt katab mingil määral homoöstaasi osa, kuid sellest ei piisa. Tuleks hoolitseda selle eest, inimesed käiks lõunal. See kõlab liigselt lihtsustatuna, kui tühi kõht teeb kurjaks ja sügaval sisimas on tegu ühe suurima stressitekitajaga. Rootsis töötades peeti halvaks tooniks kui keegi lõunale mineku asemel kontoris kükitas.

2. Turvatunne — normaalne põhipalk, mitte tulemuspalk on näide stabiilsusest ja seega ka osa turvatundest. Ma tõstaks selle seetõttu kohe füsiloogiliste vajaduste taha. Osaliselt kuulub siia ka sport, sest see annab mõista, et sinu eest hoolitsetakse, samuti erinevad pereüritused ja see, et sulle räägitakse ja sinuga arvestatakse — see annab mõista, et töötaja suhe ettevõttega on pikaajaline ja seega turvaline.

3. Kuuluvustunne. Siia mahuvad sõprus, pere, kiindumus. Sellest sa ei kirjutanud üldse, kuid see on päris oluline punkt ja seda saab täiesti teadlikult produtseerida. Ettevõtte sotsiaalsed üritused ei ole mitte kohad, kus töötajad lasevad firma raha kõrist alla, vaid see lähendab töötajaid muutes nad kui just mitte sõpradeks, siis vähemalt võitluskaaslasteks, sama karja liikmeteks, kes on sama asja eest väljas. See on päris oluline punkt ja sisekommunikatsiooni ning ettevõtte kui õlitatud masinavärgi toimimise seisukohalt päris oluline asi. Ma hiljuti töötasin ettevõttes, kus firma sisekultuur praktiliselt puudus. Oi seda usalduse puudumist ja stressi …

Püramiidis on veel kaks kohta, nimelt 4. tunnustusvajadus ja 5. eneseteostusvajadus, kuid need on juba su jutus kenasti kokku võetud ja ei vaja eraldi ära toomist.

Üldiselt mida kõrgemal on oht vajalikule kihile, seda rohkem on inimene pinges — seda suurem on ohutunnetus ja koos sellega ka stress.

]]>