Comments on: Miks pagana pärast sa jood kallimat kohvi?

By: Karmen

Karmen — Tue, 03 Nov 2009 07:10:17 +0000

To Kristajan: Loomulikult loeb ka kambavaim, kuid inimeste irratsionaalsust näitab selline katse väga selgelt, sest kui me väidame, et oleme täiesti ratsionaalsed, siis oleksime 100% kindlad, et pärast surma pole mingit elu – teadlased ju meil pole seda veel suutnud tõestada. Minu jaoks on aga see hoopis väide, et seda pole siiani tõestatud, mitte pole olemas.

Kindlasti ei olnud sissekanne kohvist, vaid läbimõtlematult kasutatud rahast ja seega iseenda elust. Nimelt võrdub minu jaoks mingi ost otseselt osaga minu elust ehk selle teene/eseme ostmiseks kulutatud ajast (tööst) ehk osast minu elust. See mõte paneb asjad enda ümber päris huvitavasse perspektiivi, eriti kui vaadata enda ümber olevaid valesid ostuotsuseid. Ma oleksin ju võinud selle tarbetuse asemel lihtsalt elu nautida või tegeleda iseendaga.

By: toivo

toivo — Tue, 03 Nov 2009 05:52:24 +0000

või siiski ratsionaalsusest. teatud tegevuste või sammude juures hinnatakse eelnevaid negatiivseid kogemusi. kui ühes kohvikus oli pirtsakas teenindaja, koristamata laud jne. siis kumuleeruvalt tehakse valik teisekohviku kasuks. aegaajalt siiski (ebaratsionaalselt) proovides ehk testides ka esimesekohviku teenuseid. kas ehk on midagi muutunud.

By: Kristjan

Kristjan — Mon, 02 Nov 2009 20:12:44 +0000

Kätt ei tõstnud keegi seepärast, et keegi ei tõsta käsi. Kui teised grupiliikmed kurjad poleks, siis ma oleks tõstnud käe. A ma ei saa aru kuidas see katse irratsionaalsust mõõdab..

Irratsionaalsus ja ei ole sama mis emotsionaalsus. Viimane võib väga ratsionaalne olla. Emotsioonide põhjal otsustamine ei ole mingi kulutabeli tegemisest kehvem otsustusmeetod. Teistsugune lihtsalt. Kui mõõdupuuks pole raha, siis on isegi parem. Paistan irratsionaalne?

Kohvi ja lattet teen ise. Kohvikus ostan mitteniiülehinnatud kraami. Olen liiga ratsionaalne?

By: Priit Pirita

Priit Pirita — Mon, 02 Nov 2009 19:58:12 +0000

Jah, ent paljuski ongi need ratsionaalselt tunduvad kulutused ka tegelikult kõige ratsionaalsemad sel põhjusel, et nende peale ei kulu grammigi aega. Mis võibki olla ja ongi (mulle näiteks) kõige tähtsam põhjus. Mul oli ka võimalus just eile kindlustust vahetada, aga ei teinud seda, kuigi konkureeriv pakkumine tuli ise kohale ja oli odavam.

Muide, kõige odavam televiisor on alati see mille sa ostad kõige esimesest ja lähemast kauplusest, esimese viie minuti jooksul

By: raimo

raimo — Mon, 02 Nov 2009 18:55:27 +0000

Karmen, suurepärane näide irratsionaalsusest!

Priit, säästsin küll veidi rohkem kui 100 kr, ent Sul on põhimõtteliselt õigus – sääst ei olnud vist tõesti nii suur, et katta ajakulu. Ega ma täpselt ei tea ka, kuna ei mõõtnud – umbes kolme-nelja meili kirjutamine-saatmine ja vastuste lugemine. Ma ei osanud ega oska tänaseni suuremat osa oma aega rahasse ümber mõelda.

Pigem soovisin selle näitega näidata, kui tavapärastes ja igapäevastes kohtades läheb raha viisil ja koguses, mis tunduvad ratsionaalsed (kuna oleme neid siiani selisel moel ja sellises summas teinud), ent mis seda sellegipoolest pole.

Ja Oudekki ning Karmen – kohvikusse lähen minagi ostma pigem emotsiooni. Kui tahta aga head kohvi (ja mitte kohvikusse minna), siis mulle meeldib Statoil

By: Karmen

Karmen — Mon, 02 Nov 2009 18:27:58 +0000

Inimene ei osta ju kohvikusse minnes kohvi, vaid emotsiooni: ilusat keskkonda, head teenindust, mõnusat seltskonda. Mingi kohvi iseeenesest küll pole ainult argument.
Kulutuste ülevaatamine on tore, aga enda puhul tean ka seda, et ega raha sellevõrra juurde ei teki ja kokkuhoid kuivatab hoopis rahahulga kokku.
Inimeste irratsionaalsuse kohta aga tegi mu kunagine veenmiskunsti õppejõud Katrin Aava väga lihtsa katse. Nimelt ta küsis, kas pärast surma on elu ja kui keegi kindlalt väidab, et pole, tõstku käsi. Õige vastus: ükski käsi ei tõusnud.

By: Priit Pirita

Priit Pirita — Mon, 02 Nov 2009 17:56:12 +0000

Mis Su tund maksab?
Kulutasid tunnikese-paar kindlustuspakkumiste peale ja säästsid 100 kr aastas? Kulutasid aga 1000? Ja mis tegemata jäi?

By: Oudekki

Oudekki — Mon, 02 Nov 2009 17:53:18 +0000

Kohvi ostmisel emotsionaalne side müüjaga on kauba osa. Ma lähen baari mitte ainult kohvi ostma, vaid ka nende inimestega rääkima, kes seal baaris on. Ma olen nõus maksma mõnevõrra kõrgemat hinda hea seltskonna eest, mitte ainult kohvi kvaliteedi eest, kuigi ka see on oluline.

Seega, ostmine ei ole ainult kauba hankimine vaid sotsiaalne tegevus, seega ratsionaalsesse arvutusse tuleb lisada see hind, mida inimene on nõus maksma selle eest, et ta siseneb mingisugusesse suhtlustegevusse, see ei ole sugugi “silmaklapid”, sel juhul kui inimene niisugust aspekti teadvustab.

Teisest küljest, mina ühe üle euro kohvi eest muidugi üldse maksta ei taha, seega mõnda kohvikusse ei lähe seltskonna pärast ka (kuigi ka see, mida inimesed mille eest on nõus välja käima, on oluline) – s.t ainult sotsiaalne komponent ei ole määrav.

Aga seda teooriat võib edasi arendada ka näiteks valimiskäitumisele: inimesed valivad tihti seda parteid, mida nad “alati” on valinud, mida nende perekond valib, kust nad inimesi tunnevad, mitte tingimata seda, kes pakub neile parimat heaolu või on kõige rohkem vastavuses nende maailmavaatega… Siit saab huvitavaid asju tuletada

By: Offf

Offf — Mon, 02 Nov 2009 16:40:56 +0000

Noh… seoses masuga sai küll isiklikus plaanis kulutused üle vaadatud ja nii mitugi mittevajalikku leitud.
Aga näiteks sideteenuse pakkuja vahetus on paras nuhtlus. Tegin sama pakkuja juures ainult paketivahetuse. Isegi siis tuli tükk aega sõdida teemal: “ma töötan kodus ja päevi Internetita olemine EI OLE katsepteeritav”. Lõpuks selgus tõsiasi, et mitte mingit TEHNILIST põhjust paketivahetuse ajaks paariks päevaks Internett välja lülitada ei ole. Lihtsalt, nagu veidi süüdimatu, kuigi vastutulelik letitöötaja mulle selgitas, haldamine on sedasi MUGAVAM?!?
Loomulikult on nad valmis kliendi soovile vastu tulema ja vana pakkett lülitatakse välja täpselt siis kui saabub montöör uue paketi seadmetega. Aga see on _eriline vastutulek_.
Loe ja kirjuta!