Aga selle parandamiseks ei pea me kohe voodood tegema hakkama. See, mida sa välja pakud, on asendustegevus. Ma saan aru, et on väga keeruline juhile öelda, et tema juhtimismeetodid toimivad ainult näiliselt ja kuidagi oleks vaja asja parandada. Sellest siis see väärtuste jutt.

Ma endiselt jään arvamuse juurde, et isegi siis, kui sul õnnestub juhtide ja organisatsiooni “väärtusi lähendada” (mis on täiesti jabur tegevus mu meelest), ei muutu midagi enne, kui juhid hakkavad aru saama, mis organisatsioonis tegelikult toimib. Ja lähemalt vaadates on see harva väärtuste lahknevuse küsimus.

Jäägem positiivseks: veerand matemaatikat on tehtud.

Ilma väärtusi müstifitseerimiseta – need pole mingi imerelvad, mille abil kõik muutub heaks. See on vaid üks võimalus proovida kirjeldada, mis seisus ja suhtes inimene ja organisatsioon (inimkooslus) omavahel on. Kahtlemata on ka teisi võimalusi.

Samas olen ise kogenud ja usun sellesse, et inimeste ja organisatsioonide teed lähevad lahku paljuski ikka seetõttu, et organisatsioonis tehakse mingeid asju nii, nagu inimesele ei sobi, tehakse viisil, mis ei lähe kokku sellega, mida inimene peab õigeks ja õiglaseks (ma ei pea praegu silmas koondamisi, vaid inimese vabatahtliku lahkumist). Kutsugem neid “asju” ükskõik mis nimega.

Kardetavasti on tulemuseks veel mõni juht, kelle juhtimisõnavara on täienenud uute ja kahtlemata “õigete” sõnadega, aga tegelikult toimiva inimkoosluse jaoks pole seda kõike vaja. Sest samad väärtused kas on või pole ja need signaalid levivad hoopis teisi kanaleid mööda.

Soovitaks läbi lugeda Aavo Koka suurepärase loo Siiani käivad külmavärinad (http://www.epl.ee/artikkel/447310).