Juhtimisväärtustest rääkimine viitab üldjuhul alati ühele kahest:
- keegi juhihakatis (võib muuseas olla oma ametis aastaid) on käinud üle hulga aja mingil kursusel või lugenud mingit raamatut
- organisatsioonis olev jama on vaja ilusate sõnadega kuidagi ära ilustada.

Inimesed omavahel väärtustest ei räägi. Sest see on niigi selge, kellel on sinuga samad väärtused ja kellel pole. Neist, kes hakkavad väärtustest rääkima, on muud argumendid nõrgavõitu. No offence, just that’s how things are.,

To Veigo: tänud hea idee (sõprad ja õlu ) ja hoiatuse eest. Kipun päri olema põhiväärtuste devalveerumise osas. Palju on siin, mulle tundub, ka mõistetes arusaamatust. Et mis on põhiväärtus ja kuidas see peaks avalduma jne.

Ma ei leidnud head sõna väärtuse asemele, tegelikult selle testiga otsisin mitte põhiväärtusi (neid ka), aga asju, mis on inimese jaoks lihtsalt tähtsad. ja ettevõtte puhul samamoodi. jättes üllad ja pateetilised põhiväärtused ja muu kõrvale – igalühel meist on igapäeva elus mõned asjad, mis on tähtsad: pere, sõltumatus, sihikindlus, loovus, vabadus, ausus, eneseusk jne. ma ei tea, kas need on põhiväärtused, aga need on olulised. Kui nende vastu minna, siis on inimesel niru olla.

Põhiväärtustest räägitakse tõesti palju ja vahest on ka ebaselge, mida selle all mõeldakse. Öeldakse ka, et need on asjad, millest pole võimalik loobuda… Hmm, minu kogemus ütleb, et aja ja tugeva välise survega muutuvad mõnikord ka põhiväärtused. Või siis muutub mõni asi tähtsamaks kui teine jne. Sama kehtib ettevõtete põhiväärtuste puhul.

Esiteks eeldad sa, et ettevõtte on üks ühik. Praktika kinnitab pigem seda, et iga vähegi suurema organisatsiooni puhul võib samas organisatsioonis olla mitmeid erinevaid subkultuure vägagi erinevate väärtustega.

Teiseks võib deklareeritud ja tegelikult toimivate väärtuste vahel olla märkimisväärne lõhe – ja sellest ei pruugi pealiksaudsel vaatamisel arugi saada. Õigem oleks vist öelda, et on väga raske leida organisatsiooni, mille kirjapandud väärtused kattuvad tegelike poliitikatega.

Jahumine põhiväärtuste ümber võib olla huvitav kooliõpilastele, aga laias laastus on põhiväärtused kõigil üsna samad, kui välja arvata ehk kuldkettidega Kunnarid.

Lisaks ei pea inimeste väärtused ja ettevõtte väärtused (pean silmas toimivaid väärtusi, mitte deklareerituid) tingimata täielikult kattuma. Need ei saa olla täiesti vastuolulised, aga teatav lahknemine ei pruugi tingimata üheselt halb olla.

Kurb on see, et väärtuste vaat et leninlik rõhutamine on väärtuste tähtsust (nagu tervet juhtimistemaatikat laiemalt) inflatsioonikoefitsendiga korralikult ussitanud.

Kõhutunne on sellegipoolest võimas asi.

olen õppinud oma kõhtunnet kuulama, “analüüsima” ja usaldama. ja selle jooksul jõudnud arusaamisele, et paljud asjad siin maailmas ei ole ratsionaalselt argumenteeritavad. kuigi meie kultuuris propageeritakse peamiselt nö ratsionaalset mõtlemist on viimased teadlaste seisukohad siiski need, et me oleme ikka emotsioonide poolt juhitud ja meie ratsionaalne mõtlemine on ka emotsioonide poolt “kontrollitud”. vahe tuleb sisse sellest, et kas me seda endale teadvustama (ja püüame kõhtunnet lahti mõtestada) või ignoreerima ja proovime kõike ratsionaalseks mõelda ja paraku sageli siis eksime. aga eks inimesed on erinevad. see on minu kogemus .