Warning: Attempt to read property "term_id" on null in /data01/virt49367/domeenid/www.raimoulavere.com/htdocs/wp-content/themes/raimo-ylavere-coaching/archive.php on line 41 Kuu: aprill 2009 - Raimo Ülavere CoachingLiigu sisu juurde
Inimestele, kes kihutasid kinnisilmi koolibussiga hunnikusse, ei tohiks enam kunagi bussirooli kätte anda, ütleb Nicholas Taleb, mitme tähelepanuväärse raamatu autor (The Black Swan jt).
Ehkki mitte nii kategooriliselt väljendudes, siis hea mõte oleks juhtide vahetust tõesti kaaluda. Miks? Panemata kahtluse alla kriisi viinud juhtide kompetensust (sest kes meist ikka targem oli), on tegu pigem teemaga inimese psüühikast. Selle asemel, et asuda tegelema kiirelt ja otsustavalt, peavad mitmed juhid tegelema omaks võtmisega, et nad eksisid. Alles seejärel saavad nad hakata midagi otsustavat ette võtma.
Paraku aeg ei oota ning otsustamatus tähendab praegusel ajal selget kahjumit, halvemal juhul pankrotistumist.
Rootsis juhitud seminaril kuulsin üht parimat ja konkreetseimat ees minemise ehk leadership´i definitsiooni: leadership tähendab kõigile tähelepanu pööramist.
Nii ütles firma värske president, kelle lubadus seminaril osalenud keskastmejuhtidele oli: annan endast parima, et kõigil oleks oma ruum minu ajas. Seda avaldust oli seda üllatavam kuulata, et tegu oli jaapanlasega, kelle ärikultuuris sellelaadset mõtlemist tõenäoliselt liiga sagedasti ei kohta.
Igatahes oli firma presidendi etteaste juhide ees tervikuna muljet avaldav. Et juhitud seminari teema oli osa aastasest juhtide leadership´i koolitusprojektist, siis oli juhi etteastet pärast tema lahkumist hea ka kohe osalejatega analüüsida. Selgus, et kõige sügavama jälje oli jätnud mitte lubadus kõigile tähelepanu pöörata või mehe senine kogemus või tulevikupildi kirjeldus.
Saadan täna mõnedele valitud juhtidele järgmise teate ja soovin, et see ka Sinuni jõuaks. Seega:
Olen Raimo Ülavere, juhtide coach. Soovitan Sul järgnev läbi lugeda siis, kui Sind huvitab, kuidas Sina ise ja/või Sinu meeskonna liikmed võivad kiirendada ettevõtte tulemuslikkust ja enda juhtidena paremaks saamist. Kui ei, siis, täitsa siiralt ja ilma irooniata, soovitan kirjale mitte aega kulutada.
Olen tegemas juhtidele coaching-projekte, mis lähtuvad konkreetsetest juhi enda poolt seatud eesmärkidest ning mis on kaunis tihedalt seotud ettevõtte eesmärkide, väärtuste, tegevuse põhimõtetega. Teen projekte Eestis, Rootsis, Lätis, eesti ja inglise keeles. Miks ma neid projekte teen? Põhjus on konkreetne: olen täheldanud, et nii meeskonna kui personaalne coaching on olnud tulemuslikuim viis meeskonna ja juhi arenguks.
Miks on see coachingu-jutt just praegu oluline? Kahel põhjusel.
„Peaksime edasistes tegevustes kokku leppima. Mida pakute, mida võiks teha?“
„Eile nägin jube lahedat filmi, kus...“
See on hetk ühest päriselt toimunud koosolekust mõned kuud tagasi. Ja tegelikult tuleb neid hetki ette päevast-päeva – sa räägid midagi teis(t)ele ning juba rääkides tunned, et tegelikult ootab teine inimene ainult võimalust, pausi sinu jutus, et oma agenda ära rääkida. Tema jutul pole mingit pistmist sinu jutuga. Kui soovid seda protsessi kõrvalt näha, siis eriti hästi valdavad seda kunsti Foorumi saate külalised.
Vähe on kommunikatsioonis asju, mis enam ärritavad, kui see, et teine inimene sind ei kuula. Igatsorti juhtimise ja kommunikatsiooniteooriates kinnitatakse, et kuulamine on üks tähtsamaid, kui mitte tähtsaim kommunikatsiooni oskus. Aga mida see päriselt tähendab ja kuidas seda teha?
Carol Wilson toob raamatus Best Practise in Performance Coaching ära kuulamise viis taset, mis minu jaoks on selgeim ja konkreetseim teemakäsitlus kuulamisest. Siin nad on.
Olen keskendumas ja samal ajal laiendamas juhtide coachingu teenust ning avastasin enda pealt huvitava asja: me töötame paremini, kui ei tea liiga täpselt, mis tulevik toob. See on omamoodi paradoks, ikka on ju arvatud, et mida täpsemalt me tulevikku teame, seda suurem on enesekindlus ja seda paremini töötame. Selgitan.
Näitlikustamiseks üldistan. Oletame, et majanduskasvu number on minu ärile tohutult oluline näitaja. Kui teaks näiteks, et majandus läheb sügisel üles ja kasvab näiteks 5%. Pingutaksin praegu enam? Hmm, ei usu. Ja teisalt - kui teaksin, et majanduslangus tuleb -10%, lisaks see indu? Kah vast mitte. Vastus neile kahele on loogiline. Iva on nüüd aga selles, et isegi kui kindlalt teada olev tulemus oleks n.ö "normaalne", nii +-0% näiteks, isegi see ei suurendaks kuidagi tahtmist enam panustada. Miks?
Täna üllitus Postimehes minu artikkel, siin ta on:
7. aprilli New York Times kirjutas, et USA verivärske president Barack Obama on esimese 11 töönädalaga «rääkinud» üles inimeste usu tulevikku. Uuringu järgi on 20 protsendipunkti võrra vähenenud nende ameeriklaste arv, kes arvavad, et majanduses lähevad asjad veel allamäge. Selliseid skeptikuid on alles jäänud vaid kolmandik. Ja tõsiseid uskujaid, kelle arvates hakkab majanduses paremini minema, on juba tubli viiendik, võrreldes seitsme protsendiga jaanuari alguses.
Mis siis on toimunud, kas USA ja maailma majanduses on juba märke paranemisest? Tegelikult mitte. Küsimus on usus, mida Obama on inimestesse erineval moel istutanud, peamiseks töövahendiks rääkimine.
Seega, inimeste usu ja lootuse taasloomine. Miks see on oluline? Sest majanduse alus on inimeste usk millessegi. Kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab uskuma tõusu, siis tõus ka tuleb. Ja vastupidi. Siit tekib küsimus, kes oleks Eestis see inimene, kes oleks võimeline inimeste usku ja lootust üles rääkima? Vaatame järele.
Keerulistel aegadel räägivad juhid motivatsioonist, õigemini selle vähesusest ja vajadusest seda üles saada. Samas tundub mulle, et motivatsioon on strateegia kõrval teine sõna, mida on äriterminoloogias enim vääriti kasutatud. Motivatsioonist rääkides kipub jutu abstraktsiooni tase kihutama sageli kuhugi avakosmosesse, nii et lõpuks ei saa vestluses osalenud päris hästi arugi, millest siis täpselt juttu oli. Sest sõna motivatsioon alla saab mahutada peaaegu kõike, millega juhid tegelevad. Kuidas siis motivatsiooni luua, ilma esoteerikasse, põhjatutesse teooriatesse ja abstraktsionismi kukkumata?
Eile üllitus Delfis minu artikkel, mille ka siia üles panen. Niisiis...
„Majandus langeb sel aastal 8,5protsenti,“ teatab 31. märtsi õhtuse Aktuaalse Kaamera uudisteankur saate avauudisena. Mulle tundub, et ta hääl väriseb veidi, sedavõrd tõsine ja samas kurbpidulik on uudis, mille ta vaatajatele faktina esitab. Sama uudist on päeva jooksul juba kedratud lugematu arv kordi, raadiotes, online uudistes, blogides. Tõesti kole lugu, 8,5% on päris valus kukkumine... Ja siiski, peas tekib sellega seoses mitu küsimust, mille üle oleks ehk hea enne masendusse langemist mõtiskleda.
Mul on ülimalt hea meel esitleda Mindsweeperi esimest külalisblogijat, head kolleegi Kristjan Otsmanni. Ja esimene tükk külaliselt tõstab lati kohe aukartustäratavalt kõrgele - see on Kristjani eksklusiivintevjuu maailma ühe tuntuima juhtide coachi ja konsultandi Marshall Goldsmithiga. Soovitan väga lugeda kõigil, kel vähegi majanduse ja juhtimisteemadega tegemist.
Vaatan siin Sten Tamkivi, Valdo Kalmu jt ettekandeid Teeme Äri konverentsilt trügib vägisi pähe mõte, et Eesti ühiskonna liidrite, sh äriliidrite kooslus on muutumas. Küllap varem või hiljem oleks see vahetus ehk niikuinii tulnud, ent majanduskriis on ilmselt seda protsessi kiirendamas.
Panin leheküljele kirja ka coachingu standardtooted, mida headele klientidele teen. Saad neid vaadata ja lugeda siit. Võta julgelt ühendust, kui soovid lisainfot!…
Soovitus, vaata kommunikatsiooniasjatundja Marju Lauristini head ettekannet Teeme Ära konverentsilt. Demokraatiast, osalusdemokraatiast ning usust, kas me päriselt saame ka midagi ära teha. Suurim väljakutse…
Olen viimase aasta jooksul tublisti muutnud oma meediatarbimise harjumusi ning nagu mõnest varasematest postitusest üsna kriitiline praeguse meedia suhtes. Küll arvan ennast nägevat ka märke muutusest,…
Sel nädalal prognoosis rahandusministeerum, et sel aastal kukub majandus 8,5%. Inimeste reaktsioon? Vaata kujundlikku võrdlust siit 🙂 PS tänud heale kolleegile hea leiu…
Jätkan coachingu teemal, seekord asja sisust.
Olen kohanud inimesi, kes on ühe coachingu sessiooniga saanud selguse oma soovides ja tahtmistes ning on valmis muutusteks. Sageli aga jääb sellest väheks, sest mugavustsoonist välja minekuks, ja seda tuleb teha iga muutuse puhul, on vaja püsivamat toetust ja tuge, kui seda suudab pakkuda üks valgustav sessioon. Kui oled üritanud lahti saada halvast harjumusest, näiteks üritanud vähendada kehakaalu või lõpetada suitsetamist, aimad, kuivõrd kerge on naasta oma mugavustsooni, oma kohupiima korbi või kohvipausi sigareti juurde. Seepärast soovitan juhtidele mitmest sessioonist koosnevat coachingu programmi.
Niisiis, milline on coaching programmi ülesehitus ja selle osade sisu?
