Võimalus mõjutada – Ära kliki saastal
Ühinen suhtekorraldaja ja muidu väga ärksa mõtlemisega Daniel Vaariku üleskutsega mitte klikkida saastal. Meediaväljaannete portaalides käib arvestus paljuski klikkides, kaudselt klikkide arvu (täpsemalt unikaalseid vaatajaid nädalas, saad näha võrdlust siin) müüakse ka reklaamikliendile. Klikkide-kommentaaride arv on ka üks kriteerium, mille järgi toimetajad artikleid ülespoole tõstavad. Et ikka rohkem klikke saada 
Meenub ka üks konkreete näide klikkide arvu ja uudise väärtuse vahel. Äripäev Onlinest aastate tagant. Nimelt oli juhtunud kusagil selline lugu, et põdrapull tegi lehmale vasika. Laskumata arutelusse, kuidas selline uudis üldse künnise ületas (kinnitan, et Äripäevas endas oldi vähemalt samavõrd ehmatanud kui mõned lugajadki), sai sellega konkreetse loo puhul kiirelt selgeks seos klikkide arvu ja uudisväärtuse vahel. Igaljuhul oli see tolle päeva kõige loetavam uudis. Seda ei saa ehk üldistada, aga midagi ta siiski ütleb.
Muuseas, olen ka kuulnud, et ehkki klikkide/vaatajate arv on endiselt tähtis, on vähemasti osa veebiväljandeid otsustanud panustada olemasolevatele kundedele parema sisu tootmisele. St siis mitte iga hinna eest taga ajada klikke ja uusi vaatajaid. Ühe näitena siin toosama Äripäev.
Seega, kutsun üles klikkima häid artikleid, väärtustama head ajakirjanduslikku materjali ning mitte klikkima olematu uudisväärtusega lugudele. See kehtib ka väga mitmete Eesti poliitikauudiste kohta, millest väga suur osa on lihtsalt “ise oled loll” tüüpi tükid.
PS kõrvaloleva märgi saad endale erinevas suuruses alla laadida Danieli blogiküljelt.
… või vaata, milliseid coachinguid ja koolitusi teen:
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
3 Comments
oHpuu - 19/01/2009
“Muuseas, olen ka kuulnud, et ehkki klikkide/vaatajate arv on endiselt tähtis, on vähemasti osa veebiväljandeid otsustanud panustada olemasolevatele kundedele parema sisu tootmisele. St siis mitte iga hinna eest taga ajada klikke ja uusi vaatajaid. Ühe näitena siin toosama Äripäev.”
kena kuulda. isekysimus on see, mis on iga hinna eest ja mis pole, kust jookseb väljaande ja ajakirjaniku enesetsensuuri piir. väljaande deklareeritud enesetsensuuri piir ja deklaleeritud eesmärgid kahtlemata erinevad yksikute online-ajakirjanike praktilistest eelistustest ja valikutest.
kui on valida, kas oma tööpäevast kulutada kaks tundi teemale, mis võib kyll olla oluline, aga mis tõenäoliselt saab väga vähe klikke (kui väga kistud-liialdatud pealkirja ei pane), või tekitada vähema vaevaga kolm pealkirja, mille klikisaak on enam-vähem garanteeritud, mis siis saab?
osalt annab selle taandada juhtimiskysimustele — kui palju näevad väljaannet või väljaande online’i juhtivad inimesed vaeva sellega, et neile deklareeritud õilsatele eesmärkidele tegelikku katet leida ja meelitada yksikuid ajakirjanikke mõtlema ka muule kui yksikute lugude klikisaagile? klikisaak on operatiivne tagasiside online-ajakirjanikule, mis suunab vääramatult tema edaspidiseid teemavalikuid.
näiteks annab online-ajakirjanikku alati mõjutada, pakkudes talle pinda paberlehes, juhul kui ta tegeleb teemadega, mis kohe klikke korjama ei hakka ja seega võivad online’is varju jääda, aga oleksid yhiskonnas tähelepanu ikkagi väärt.
teiseks on võimalik “pealkirjavalanguga” ebateemast päristeema teha mõne tunniga samamoodi, kui kollased lehed toodavad kohalikke staare, trykkides ära nende pilte. aga mõnele sisu poolest olulisele teemale keskendumine tähendaks praktiliselt suure osa online-toimetuse võimekuse suunamist kõrvale operatiivsest tööst, mis yldisele loetavusele ilmselt halvasti mõjub, kuna voogu õhemaks teeb. ja teisest kyljest eeldab see online-juhilt korralikku, kuid kohati tuima jaoylema tööd.
(njah, tegelikult kubiseb see eelnev jutt muidugi truisimidest.)
raimo - 19/01/2009
Ma pole enam viimasel paaril aastal kursis, kuidas onlines ajakirjanikele palka makstakse, ent vähemasti varem oli neil aastapalk. St see ei sõltunud nende kirjutatud lugudele antud klikkide arvust. Võib-olla on nüüd midagi muutunud.
Ehkki pannes sissetuleku sõltuma klikkide arvust riskiksid väljaanded just tolle põdra ja lehma uudiste sarnaste kurioosumite tekkega. Mis tähendab pikas perspektiivis ka mõju lugejate kvaliteedile ning sealt edasi reklaamirahale.
Seega, kui ajakirjanikud ka palka ei saa sõltuvalt klikkidest, siis pole ka liiga teravat vastuolu väljaande ja üksikajakirjaniku eelistuste vahel. Möönan samas, et ilmselt mingid klikke soodustavad motivatsiooniskeemid tunduvad loogilised (näiteks nädala/kuu enim klikke saanud autorile preemia vms).
tjah, pole niiväga must-valge see klikinduse asi – küsimus on eelkõige sisus, mitte klikkides.
oHpuu - 20/01/2009
yldiselt on tendents see, et preemiat võib saada hea klikisaagi eest, aga saadav summa pole kuigi suur osa palgast, yhtlasi on selle saamise tõenäosus online-toimetuste paisudes yha väiksem. osa ajakirjanike hulgas levivaid suhtumisi võib muidugi olla pärit ajast, kui klikipreemiat oli lihtsam saada või see neile olulisem tundus. sisuliselt ka ajast, mil online oli paberlehe kõrval marginaalsem.