Kuuldused Äripäeva surmast on enneaegsed
Äripäev on liikumas pankroti suunas ja selle tellimine tuleb vist lõpetada, võib veidi utreerides kokku võtta Kristjani blogipostituse ja selle kommenteerijate arvamused. Kipun siiski arvama, et kuuldused Äripäeva surmast on enneaegsed, parafraseerides Mark Twaini. Veelgi enam, olen valmis kihla vedama, et näeme aasta-paari pärast täiesti uue kontseptsiooniga meediaväljaannet.
Äripäev ei ole praeguses majandusseisus mingi erand. Ka teistel ajalehtedel pole pehmelt öeldes just parimad päevad, raha kaotavad varasemaga võrreldes kõik. Neist rängemini saab vastu pükse ehk Eesti Päevaleht ning kergemini pääseb, vähemasti praeguse seisuga Õhtuleht (kellel reklaami osa tuludes proportsionaalselt väiksem). Ent kui võrrelda rahaseise, siis julgen väita, et Äripäeva seis on kordades tugevam kui teistel.
Veel paar aastat tagasi seisis (tegelikult oli investeeritud) Äripäeval mitukümmend miljonit krooni vaba raha. Pealegi pole vähemasti praeguse seisuga karta, et Äripäev sügavasse miinusesse kukuks. Lihtsalt ei teenita niipalju enam kasumit kui enne, eelmisel aastal näiteks 45 mln krooni, selle aasta 9 kuuga 14 mln krooni). Seega jutt pankrotist on tingitud ilmselt kas liigsest emotsionaalsusest või infopuudusest.
Samas on kommenteerijatel selles mõttes õigus, et Äripäeva ajaleht praegusel kujul lugejaid, sh mind, ilmselt ei rahulda. Arusaadav, majanduslangus ja rasked ajad. Ent õhukesest infolehest, kus peamiselt sees eelmisel päeval onlinest loetud uudiste kokkukirjutused, jääb väheks. Seega, mis on see põhjus, mis paneb lugema just paberlehte? Peale selle, et oleme seda harjunud tegema. Küsimus on oluline, sest inimesed muudavad oma harjumusi. Ja teevad seda just nüüd, väliste mõjude ehk sissetulekute vähenemise survel.
See põhjus pole, vähemasti minu puhul, vajadus üha uuesti ja uuesti lugeda ettevõtjate raskustest, pankrottidest. Serveeritatagu seda reaalsuse peegelduse või millena iganes. Põhjus pole ka vajadus uuesti lugeda eilse päeva uudiseid. Põhjus pole ka nn pommid (nii kutsutakse ÄPs esikaane artiklit), sest nad reeglina pole niivägapommid ja pealegi levib hea lugu inernetis välgukiirusel. Põhjus pole ka…
Aga äkki polegi head põhjust? Äkki on ajaleht, majandusajaleht, sellisel kujul, üldse anakronism. Äkki on tulevik hoopis (majandus)ajakirjades, teist tüüpi ajakirjandusliku sisuga tükkides. Uudiseajakirjandus aga kolib täiega veebi. Või äkki unustada üldse mingi kontrollitud meedia sisu tekitamine, loobuda ajakirjanikest ja hakata rendipinnaks, blogide, info loojate, kusiganes need ka tulevad vahendajaks, selekteerijaks, millekski smart-otsingumootori sarnaseks asjaks. Või siiski ikka ajaleht, aga sisuks…
Ma ei tea, pole selle kallal ka pikalt juurelnud. Ent selge on see, et mingisuguse muutuse Äripäevas, nagu ka teistes ajalehtedes, praegune majanduslangus ka initsieerib. Ajakirjanduse sisu ja vormi ootavad ees korralikud muudatused. Seda tingib muidugi, nagu öeldud, keerulised ajad majanduses, ent ka üha laiem kanalite valikuvõimalus lugeja jaoks. Pluss üha madalam künnis ise uudise-info edastamiseks maailma.
Teades-tundes oma endisi kolleege olen täitsa kindel, et nende teemadega ka aktiivselt juba tegeletakse ning varsti saame näha uuendet Äripäeva. Misiganes vormis ja kujul see ka meieni jõuab.
Jõudu tegijatele!
… või vaata, milliseid coachinguid ja koolitusi teen:
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
12 Comments
kristjan - 17/12/2008
Päris karmi sõnumi lugesid minu tekstist välja “Äripäev on liikumas pankroti suunas ja selle tellimine tuleb vist lõpetada”. Minu point oli rohkem, et Äripäevast on saamas täanseks tasuta jagatava Ärilehega võrdväärne väljaanne.
Kriss - 17/12/2008
http://www.ehitusuudised.net on üks koht, kust saab vaadata “kontseptsiooni”, mille poole liigub Äripäev…..
Piret - 17/12/2008
mina ei usu, et traditsiooniline paberleht kaob. uuendused on küll toredad, aga lõppeks hoiavad inimesed ikka vanast heast ja traditsioonilisest kümne küünega kinni. kui kogu elu oleks veebis, siis tüütaks ikka ära küll.
kristjan - 17/12/2008
Veebis lugedes ei saa sellist elamust nagu paberilt. See on nagu raamatutega. No küll PDF-na e-raamatud aga pikema lugemise puhul eelistad ikka välja asja printida.
Näiteks minul on see juba puhtalt silmale kergem lugeda. Kuigi mu läptopi ekraan on parem kui keskmisel arvutikasutajal.
Oleg - 17/12/2008
Olen ma ainuke inimene, kelle meelest ap3.ee keskkond on üks jubedamaid internetis?
Jube staatiline päis, mis väiksema resolutsiooni puhul vähendab ekraanipinda 1/3 võrra. Joondus vasakule mitte keskele nagu igal normaalsel veebilehel. Ja miks küll see hiigelbänner niivõrd ebastandartses mõõdus on? Domeeninimest ma ei räägigi.
kristjan - 17/12/2008
Domeen mulle istub.
Bänner toob raha selle vastu ei saa.
Aga kõik, mis allpool seda tekitab paraja segaduse minus.
raimo - 17/12/2008
to Kristjan: vabandust, utreerisin ja panin sinu hea teemaalgatuse ja kommentaarid ühte purki. tegin sulle liiga. Äripäeva sisu osas aga kaldun sinuga päri olema, nagu ka kirjutasin. praegune paberleht ei rahulda. ent nagu öeldud, ma ei oska ka mingit lahendust pakkuda. ja usun, et sellega Äripäeva enda inimesed tegelevad, kui tunnevad, et see on probleem.
to Piret: mina ka ei usu, et paberleht kaob. küll aga usun, et ta kaob oma praegusel kujul, st praeguse sisuga.
to Oleg: mul ei ole ÄP veebikülje vastu midagi. mind bänner ei häiri, olen sellega harjunud. ka olen harjunud lehekülje ülesehitusega. see on Äripäeva tulnud Rootsi DI.se küljelt ning sarnast malli kasutavad laias laastus väga mitmed põhjamaade meediaküljed. Seega, kuna olen harjunud, siis pigem kaldun sinnapoole, et isegi meeldib
To Kriss: arusaadavalt on meedia trend veebi suunas ja Äripäev on tugevasti sinna minemas. Sest sinna on ka reklaamiraha liikumas. Ent antud juhul on huvitav just see, mis saab paberlehest. pakun, et see marginaliseerub ajaga ning juba paari aasta pärast on veebireklaami maht paberlehe omast suurem. milliseks aga kujuneb see paberist asi, siis juba nishitoode, see on huvitav. Aga veelkord – see et raha läheb veebi, tähendab, et äripäev läheb veebi ja kahe aasta pärast tähendab Äripäev tõenäoliselt hoopis pigem u10-15 veebisaidi kogumit kui mingit paberist asja.
Aivar - 18/12/2008
Nomaeitea, pole küll nende artikli väidetega nõus…
Kui ÄP hästi läheks, siis ta ei koondaks kolmandikku töötajatest.
Mis puutub EPL-i (ja üldse EG väljaandeid), siis seal pole nt kedagi koondatud – pigem vastupidi. Lihtsalt head asja (on see paber või online) tühja koha pealt ei tee ja selleks on häid kirjutajaid vaja…
Aivar - 18/12/2008
Mis puutub ÄP veebi, siis see on üks õudsamaid:
- wide ekraanil võtab see staatiline banner kolmandiku ekraanikõrgusest… muidu poleks midagi, kui avalehel ja artiklites pilte ei kasutataks… pildid venitavad selle “lukuaugu” kaudu vaadatava teksti pikkuse eriti suureks ja piltide vaatamiseks peab ka täpselt “sihtima”
- vahelduvad domeenid – aripaev.ee ja ap3.ee (see lihtsalt tekitab segadust)
raimo - 18/12/2008
To Aivar:
ÄP koondab/koondas minu teada u viiendiku töötajatest, s.o u 50 inimest. Samas on neil olemas varasematest aastest kogutud miljonitesse kroonidesse ulatuv jaotamata kasumi osa, mida teistel lehtedel sellises mahus pole. Ning majandussurutis tähendab Äripäeva jaoks pigem väiksemat kasumit kui sügavat miinust. Neil ei lähe kindlasti mitte hästi. Aga nad on lehtedest kõige paremini ette valmistunud keerulisteks aegadeks.
see, et EPL ei koonda (vähemasti mitte nii nähtavalt), ei tähenda, et neil ei ole tõsiseid probleeme. või neid tulemas lähikuudel, olen nõus jällegi kihla vedama – enne aprilli-maid näeme me ühte kahest: EPLis on probleemid püsikulude, sh palkade väljamaksmisega ja nende väljamaksmiseks ollakse sunnitud laenu võtma, või siis toimub järsk ja sügav koondamine. Kolmandat, kõige drastilisemat stsenaariumi ei julge pakkuda, ent kui surutis venib, on EPL esimene suurtest lehtedest, kes on tõsise löögi all.
Kriss - 18/12/2008
Rambu, ma ei usu, et ajakirjanduse tulevik on pildiga pressiteadete avaldamine nagu viidatet “portaal”. Veebi küll, aga mitte vast niimoodi. Tahaks väga loota.
raimo - 18/12/2008
Kriss, loodan sama. Tõsiselt. Küll aga on viimaste aastate trend, meedia onlainiseerumine tänu raha liikumisele internetti, pigem teises suunas. Pealiskaudsus, kiirus, sestap ka kahjuks väiksem usaldusväärsus, on pigem märksõnaks muutumas. Kas mäletad midagi vähemalt kahe sõltumatu allika kinnitusest enne info avaldamist? Võta lahti suvaline leht, sh Äripäev ja vaata, paljudes uudisartiklites see tingimus on täidetud. Online uudistest ma ei räägigi.
Ehkki meediajuhid seda eitavad, on selgelt vähenenud ajakirjanduse kui neljanda võimu roll, uurivat ajakirjandust kui niisugust kohtab üha harvemini. Ja keerulistel aegadel pigem tõmmatakse sealt kokku, kuna seda teha on kulukas. Tänapäeval on ajakirjandus üha enam äri ja meediajuhid pole ideelised maailmaparandajad, vaid ärimehed.
Ning see on loonud ka soodsa pinnase igatsugu PR mullide ja foonide tekitamisele – meediasse saamise infokünnis on oluliselt langenud. Ning ajalehed, nt PM kirjutavad esiküljel sellest, kuidas Savisaar ütles, et KAPO on maffia. See on ju puhas propaganda, mille õnge üha uuesti ja uuesti ajakirjanikud lähevad. Kiirus ja pealiskaudsus.
Samas pole põhjust musta masendusse ka langeda, küllap leitakse varsti n.ö kuldne kesktee, kus oleks neljanda võimu roll täidetud ja raha ka teenitud. Enne seda tuleb ilmselt aga teises äärmuses, n.ö ajakirjanduslikus mõttes mustas augus, ära käia.