Muinasjutt avaliku sektori kokkuhoiust. Laristamine jätkub
Kui mitu miljardit on avalik sektor juba kokku hoidnud ja kui palju veel hoiab, pole tänasel päeval vist selge ei Ivari Padaril ega Andrus Ansipil. Küll aga räägivad mõlemad, et riik on kõvasti kokku hakanud hoidma. Vabandust, aga see on jama. Laristamine jätkub sama hooga, kui uskuda riigihangete registri andmeid.
Allikas: Riigihangete andmebaas
Tegin väikese külaskäigu Riigihangete registri andmebaasi ning kiikasin huvi pärast, kas siis riigiasutused on hakanud vähem kulutama, ehk vähem hankeid tegema. Kasvõi selle sügisel, sest juba suve lõpuks ei olnud ilmselt ka Padarile ja Ansipile jäänud enam saladuseks see, mida ülejäänud inimesed juba teadsid – majandus on kaldunud tugevale jahtumise kursile. Ja oli ka selge, et tuleb hakata järsult kulusid koomale tõmbama.
Niisiis võtsin ette selle aasta sügiskuude jooksul avaldatud riigihangete arvu. Ning võrdlesin seda eelmise aasta sama aja numbritega. Mäletate, eelmine aasta oli veel erakordselt hea aasta, edukaim nii mitmetele firmadele kui ka riigile – riigieelarve ülejääk oli 6,5 miljardit krooni. Seega head ajad vs halvad ajad. Ja tulemus – riigisektor paneb täie hooga edasi! Ning summerituna on hangete arv isegi suurem kui eelmisel aastal! Tempo raugemist pole kusagilt paista, vastupidi – eelmisel aasta avaldati detsembri esimese 10 päevaga 168 hanke kuulutust, sel aastal aga juba 225 kuulutust.
Mina ei tea, kuskohast see kokkuhoid peaks tulema. Aga mul on küll selline kahtlus, et mitmed kontoritarbeid ja muudki tarvilikku kraami müüvad firmad võivad ka sel aastal loota riigiasutuste aastalõpu tellimustele. Võib-olla isegi on lootus suurem kui kunagi varem. Sest kartus, et järgmisel aastal enam niipalju raha kulutamiseks ei anta, on väga põhjendatud. Küllap aga on praegu toimuv laristamine osa Padari-Ansipi plaanist, kuidas riik saab ettevõtjaid aidata 
… või vaata, milliseid coachinguid ja koolitusi teen:
Post Footer automatically generated by Add Post Footer Plugin for wordpress.
5 Comments
toivo - 11/12/2008
“Kui mitu miljardit on avalik sektor juba kokku hoidnud ja kui palju veel hoiab, pole tänasel päeval vist selge ei Ivari Padaril ega Andrus Ansipil. ”
“Küll aga räägivad mõlemad, et riik on kõvasti kokku hakanud hoidma. Vabandust, aga see on jama. Laristamine jätkub sama hooga, kui uskuda riigihangete registri andmeid.”
geniaalne lause, ja sealt edasi veel geniaalsem mõttearendus. yeah.
Aivar - 14/12/2008
Ma ei tea, kas sa arvestasid ka eurorahadega hankeid. Praegu peaks olema see aeg, kus teine eurorahade hangete vooru rahad on lahti ning hanked on tõusujoones, mistõttu on loomulik, et hankeid ongi eelmise aastaga võrreldes rohkem.
raimo - 14/12/2008
Aivar. Ma ei eristanud hankeid selle järgi, kust raha tuleb. Eurohangetel on tavaliselt muidugi ka omavastutus. Aga sul võib ka õigus olla, eurorahad mõjutavad hangete arvu küll. Huvitav oleks teada, kui palju.
Hetkel ei jõua sellega tegeleda, keda huvitab siis aadress on: https://riigihanked.riik.ee/rhr/RegisterHanked.html
Aivar - 14/12/2008
Eurohangetel on küll omaosalus, aga see on tsentraalne, kui me räägime riigiasutustest või ka kohalikest omavalitsustest. SA ja MTÜ jms peavad oma raha otseselt mängu panema. Mis seal salata, tegelikult on ka riigi- ja omavalitsusasutusel kaudsed kulud, mida eurorahadest ei kompenseerita. Nt eeltaotluse ja põhitaotluse vaheline töö (projekteerimine, hanked jms). Täna pigem peaks toetama, et tehakse riigihankeid ehk investeeringuid, eriti eurorahadega riigihankeid, mitte ei maeta raha põhjatusse auku – palkadeks jms… Iga õpetaja oskab haritud inimesena endale aru anda, et ta on nõus loobuma kõrgemast palgast, kui riik saab panustada infrastruktuuri arendusse või maapiirkondade arengusse-püsimisse… A’la mis kasu oleks tal kõrgemast palgast, kui ta mingil hetkel läbimatu tee tõttu oma vanaemale vms külla ei pääse…
raimo - 14/12/2008
Toetuste ideoloogia osas pmõtteliselt sinuga päri, Aivar.